saibernetiks). Kasutatakse juurmorfeeme, järelliiteid, eesliiteid, prefiksoide, sufiksoide. VÕÕRTERMINID OMATERMINID Lihtsam võõrkeelset kirjandust lugeda. Segab võõrkeelse kirjanduse lugemist. Rahvusvaheline suhtlus on lihtsam. Ei kergenda rahvusvahelist suhtlust. Ei moonuta sisu. Moonutavad sisu. Ei ole keelemeeste puristlik lõbu kas liialdus? Keelemeeste puristlik lõbu, mis pole tingimata liialdus. Kõigepealt tuleb kokku leppida mõistes, siis leida vajalik omatermin oma keeles. Kui oleks ainult võõrterminid, poleks tasakaalu. Teadust tuleb teha ka emakeeles, et saavutada tasakaal. Tuleb hoiduda mehaanilisest tõlkimisest
"NoorEesti" IV albumis (1912) esitab J. Aavik keeleuuendamise programmi põhijooned artiklis "Tuleviku Eestikeel". Ta rõhutab, et eesti keel on alles õige vaene sõnavara poolest, ja toob hulga saksa ning venekeelseid sõnu, mille vasted meie keeles tol ajal veel puudusid, näiteks Abenteuer lcze÷åkcå, Erfolg ónlåõ, Lücke liiåe jt. Keele kaunima kõlavuse nimel esitatud Aaviku ettepanekuist leidsid teiste keelemeeste poolt erilist heaksliitmist lühemad mitmuse osastava lõpud. Ta soovitab nimisõna laiendina kasutada enese asemal oma, näit. o m a koduse keele (mitte "enese koduse keele"). "Postimehe" 1913. a. kuulutuses teatatakse, et lehes ilmuvad võimalikult igal nädalal keeleteadlase cand. phil. J. Aaviku sulest "Keelelised märkused", milles ta hoiatab "arusaadaval vestetoonil keelevigade eest. 1912. aastast J
annaabi.ee 
