asemel oli salatsiliivis minnek. Mõlemat liivi keele põhikuju ühendab ikkagi rohke ehtliivilik sõnavara, nagu aim 'pere', ama 'kõik, kogu', kõsa 'viha', ok 'karu', umar 'õun' jms. Nii salatsi- kui ka kuraliivis esineb palju häälikukadusid ja seeläbi tekkinud vormide sarnastumisi. Esimene suurem ülevaade salatsiliivi allikatest ja keelest on Eberhard Winkleri 1994. aastal Münchenis ilmunud raamat ,,Salatsiliivi keelematerjalid" (,,Salis-livische Sprachmaterialien"). Eelmisel aastal trükivalgust näinud ,,Salatsiliivi sõnaraamat" (,,Salis-livisches Wörterbuch", koostanud E. Winkler ja K. Pajusalu) on kokkuvõte Göttingeni ülikooli soome-ugri keelte professori Eberhard Winkleri paarikümne aasta pikkusest tööst salatsiliivi vanade käsikirjadega. Salatsiliivi keelt on teadaolevalt kasutanud ilukirjanduskeelena üksnes läti keeleteadlane Laimonis Rudztis (19061973), kes avaldas 1934
käelisest tegevusest, on nad välja töötatud nii, et laps saab huvitavate käeliste tegevuste kaudu teadmisi asjade mahu, kaalu jne. kohta. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid - sellesse rühma kuuluvad õppevahendid, mis tutvustavad botaanikat, zooloogiat, ajalugu ja geograafiat. Võtmesõnaks on lapsepoolne huvi ning õppevahendid aitavad vaid nähtut ja kogetut süstematiseerida, last huvitavatele küsimustele vastust leida. Emakeele materjalid - keelematerjalid moodustavad oma rühma, aga iga õpetaja peab palju ise tegema sõltuvalt oma maa kirja ja keele eripäradest. Huvi keelematerjali vastu tärkab 3-4- aastaselt. Matemaatika materjalid - sellega alustatakse tööd 3-4-aastasena ja jätkatakse kuni koolieani. Montessori ja waldorfpedagoogika autismi toetava pedagoogikana Hujala (2004) rõhutab, et õpetaja asjatundlikkus põhineb õpetaja teadmisel lapse õppimisest
annaabi.ee 
