ol üld tingimused, om-d, mida ei saa vält, kui juba ol on. 1) maailma- heidetus: in ei tule maailma vabatah-lt, ta heidet siia. Kuigi saame kasut asju, ei saa kasut, mõista maailma tervikuna. 2)hool: in on hooliv, keda seovad maail-ga tunded, tahe. Teg alati seot maailmaga, in teg väli. 3)valikuvab: asjad ei saa otsust, in saab. ka tegemata jätmine on valik. valik- vastutus. 4)mõistmine: in tah loomult mõista, teada-uudishimust. mõist sis igas meie sammus, teos, otsuses. 5) keelelisus: ''Keel on ol koda''. avab tõdesid, tunnetusmoodus. 6) kos-olemine: in on suhtleja, in kes sünnib maailma, alati sinna oodatud. asjad ei saa omavah suhelda. suhtl on in-sele vajadus. 7) olemisunustus: in kesk vaid käega katsutavale, unustab ol sügavuse. Pole tõel elu. Samas on ol.unust 1 võimalus seda taas leida ja selle suurust hinnata. 8)man: sk.k umbisikuline kõneviis- tehakse, minnakse. In langeb massi najale, teeb, mis kõik teevad. Kirekegaardlik.
uusaegse teaduse meetodi mõistega. Vaatleb teadmiste loomist kindlate meetodite abil kui uusaegsele teadusele olemuslikku. Tõde on seal tunnistatav vaid selle puhul, mis on metoodiliselt kindlaks tehtud. Vaimuteadustes aga ei pea tunnetus põhinema mitte metoodilisele eemaldumisele oma esemest, vaid, vastupidi, mõtestaja (tõlgendaja) kuuluvusele oma eseme ja selle ajaloo juurde. Inimliku maailmakogemuse olemuslik keelelisus: "Olemine, mis võib mõistetud saada, on keel." Teksti mõistmiseks pole oluline mitte niivõrd autori biograafia jne, tuleb lahus hoida autori kavatsus ja teksti tähendus. Schleiermacheriga polemiseerides: mõistmine pole taasloomine, vaid alati loomine, mitte rekonstrueerimine, vaid konstrueerimine. Sch. järgi on tekstil olemas üks ja õige interpretatsioon, Gadameri järgi ei saa seda olemas olla. Iga ajastu, iga kogemuslik taust loob oma erinevad
annaabi.ee 
