Jäljendatava (isegi päris peegli) puhul on tegemist ikkagi mingi Teisega (teise isikuga). Selle äratundmisel tekib illusoorset ühtsust toonitav “mina” -> ego. 2. Sümboolne - illusoorse terviku purustab isa-kuju, mis lahutab lapse lõplikult ema kehast ja kehtestab reeglistiku ning tabud. --> Lapsest saab sotsiaalse süsteemi osa. Selle tagajärjeks on mitteteadvuse tekkimine ja sisenemine sümboolsesse valda. Mitteteadvus on keelelistesse seostesse sattumise tagajärg. Inimene kui subjekt “sünnib” läbi lingvistilise süsteemi, mis koosneb sotsiaalsetest ettekirjutustest. Sümboolne vald kujutab endas juba eksisteerivat sotsiaalset struktuuri, millesse laps sündides satub - sugulased, rituaalid, soorollid, seadus(ed), ning keel on selle struktuuri osad. 3. Reaalne - koosneb tähistajatest, mis on sümboolsusest valjapoole jäävad. Reaalse
juhtimis- ehk ülekandemetafoorist (Reddy, 1979; Linell, 1988). Saatja kodeerib sõnumi keelelisse vormi, seejärel saadetakse sõnum meediumi vahenduse vastuvõtjale, kes dekodeerib sõnumi ja peab selle tuleviku tarvis meeles. Õpetaja vahendab teadmisi õpilasele, kes need vastu võtab. Kui need on õpilase pähe ladustatud, on asi selge. Müüt, et teadmised on miski, milles me kõik ühel meele oleme, ongi vaid müüt. Meie käsitlused nähtustest, nii nagu need on kodeeritud keelelistesse kategooriatesse, on kogu aeg meiega ning loovad seda, mida me nimetame tegelikkuseks. Inimese arengut ja õppimist ei tohi taandada erinevate psühholoogiliste mehhanismide uurimisele. Valik ei seisne mitte selles, kas inimesed õpivad või mitte, vaid mida nad õpivad olukordadest, kuhu nad satuvad. 2.Kultuur, kommunikatsioon ja artefaktid Ehkki inimene on bioloogiline, piiratud olevus, võib ta oma eeldusi nii heas, kui halvas
annaabi.ee 
