apellatsioonidega kõigekõrgemale 20.sajandi alguse rahvuslikud liidrid sünteesisid ning arendasid Hurda ja Jokobsoni ideid. Tõnissoni ettevaatlik taktika, tema rahvusfilosoofilised abstraktsioonid ja mentaliteet lähendasid teda rohkem Hurdale. Eesti rahvusluse ideestik kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ideede, saksa klassikalise filosoofia ja romantismi mõjul ja õhutusel. Samuti nägid hiljem paljud eestluse ideoloogid rahvuses eeskätt keeleliskultuurilist kooslust. On ilmne, et eesti kultuuri tekkimine ja areng kahe tsivilisatsiooni piirialal ühelt poolt kiirendab kultuuri innovaatiliste protsesside omaksvõttu, samas leiab aset võitlus piiri valdamise pärast selle muutmiseks ükskeelseks. 12. Eesti kultuuri tähendusest. Kui läheneda kultuuri mõistele semiootilisest vaatenurgast on kultuuri defineeritud kui teksti. Iga teksti, aga siis ka kultuuri unikaalsus seisneb selles, et ta on üheaegselt avatud
" Ma mõistan rahvuse alla üht rahvast ühise päritolemise ja kodumaaga, ühise ajaloo ning traditsiooni ja ühise keele ning kombega. Veresugulus ja samad füüsilised ning ajaloolised mõjud tekitavad iga natsiooni juures teatud kindla kehalise rahvatüübi ja tingivad hingeelus ühise rahvuskarakteri". Rahvuslik on Hurda järgi põlvnemine ja päritolu, kehatüüp ja meelelaad, keel ja komme, mõtteviis ja religioon. Samuti nägid hiljem paljud eestluse ideoloogid rahvuses eeskätt keeleliskultuurilist kooslust. Eestilist omapära esile tõsta ja väärtustada pidasid rahvuslased vajalikuks, kuna probleemina esines ikka veel eestlaste ümberrahvustumine - võõraste kultuuride ülekaalukas surve. Hurta huvitas ka Eesti geograafiline asend - eelkõige rahvuse julgeoleku aspektist. Ta pidas Eesti asendit eriti soodsaks looduslike piiride poolest, mis isoleerivad meid naaberrahvastest ja moodustavad koos hariduse ja kirikuga "ühe läbimurdmata vaheseina". Reinman seevastu pidas Eesti