eestlased vaesed-talupojad, sakslased rikkad-maaisandad; toimunud tapatalgud suurendasid vaenu, arusaamatust. Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga: aeglane, sest puudus omarahvuse kõrgkiht, kes kultuurimuutustega rohkem kaasas käib; linnadesse asujad saksastusid; maakultuur kapseldus-arhailised jooned püsivad väga kaua; pikapeale siiski suur hulk uuendusi, eriti majapidamise ja käsitöö vallas, sellele viitavad keelelaenud nt. tool, püksid jne. Eestis oli keskajal 9 linna, neist kuulusid Hansa Liitu neli: Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi ja Tallinn. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne koosnes ametiühendustest. Gildi ülesanded: ühendab kaupmehi, kaitseb liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid häda korral abi ja toetust, hoolitsesid leskede ja orbude eest. Tsunft- käsitööliste ametialane liit, tsunftisundus Skraa- tsunfti põhikiri
hakati rohkem rõhku panema kvaliteedile. Asjad tulid paremini välja, kuna inimesed olid pühendunud ainult ühele alale. Mittesakslasest maarahval oli raske kohaneda Euroopa kultuuriga, sest nad ei mõistnud saksakeelset ülemklassi. Muinasaegseid ornamente jms kasutati siin edasi, kuigi ümberkaudsetest maadest olid need kadunud. Ka üksikud põletusmatused säilisid. Ometi jõudis mõisate ja kirikute kaudu maale hulgaliselt kultuurimõjusid. Näiteks keelelaenud. Alamsaksa algupäraga sõnad ( nt. trepp, torn jne) on meil kasutusel tänapäevalgi. Liivimaa ristisõda on kindlasti pöördepunt Eesti ajaloos, sest paljud asjad muutusid seoses ristiusu omaks võtmisega. Mina leian, et kõik muutused on kuidagi moodi siiski head. Tänu Liivimaa ristisõjale on meie kultuur palju värvilisem. Ei saa muidugi maha salata seda, et võib olla ei mõjunud seisuste teke kõige paremini või et kultuur Andra Lepper 11B 21.11.2012
Euroopa kultuur Eesti ühiskond lõhestus saksakeelseks ülemklassiks ja mittesakslastest maarahvaks. Euroopa kultuuri juurdumine aeglane, ülemkiht oli kultuuriliste uuenduste vahendaja. Linnadesse voolav maarahvas saksastus mõne inimpõlve jooksul. Ristiusu ja kristlike tavade visa juurdumine. Esineb 16.sajandini üksikuid põletusmatuseid. Linnade ja kiriku ning mõisate kaudu maale hulgaliselt uusi kultuurimõjusid > keelelaenud. Vaimsesse kultuuri tõi pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus Linnaelu korraldus Linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast: * linnakodanike isiklik vabadus, * eraomandi ja pärimisõiguse kaitse Põhimõttele ,,linnaõhk teeb vabaks" said linna põgenenud aasta ja pühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Lübecki õigus Tallinnas, Rakveres ja Narvas
annaabi.ee 
