Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keelekõnelejaid" - 3 õppematerjali

keelekõnelejaid on rohkem.  Väiksem.
Eesti keele olukord
1
docx

Eesti keele olukord

Eesti keele olukord Me kõik oleme huvitatud sellest,et eesti keel püsima jääks. Me soovime seda ,et ka meie lapsed räägiksid ja õpiksid eesti keeles. See kõik paneb meid mõtlema eesti keele olukorra ja tuleviku väljavaadete üle. Üks tugev eesti keele mõjutaja on vene keel ,sest ligikaudu neljandik eesti rahvast on venelased. Neil on soov muuta vene keel teiseks riigikeeleks. Kui tahame ,et meie keelekõnelejaid oleks rohkem, siis peaksid ka vene rahvusest kodanikud eesti keele ära õppima. Teiseks probleemiks on eesti keele kõnelejate väike arvukus. Eestis elab umbes 1,3 miljonit inimest, kellest eesti keel valdab umbes miljon. Kõnelejate arvu tõstmiseks tuleks anda teist keelsetele inimestele rohkem võimalusi eesti keelt omandada. Suurimaks eesti keele mõjutajaks on internet. Internetis kasutatavad väljandid on nähtamatult meie keelde tulnud

Eesti keel → Eesti keel
35 allalaadimist
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik
6
docx

Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik?

Riik peaks välistama keskkonnakasutuses hoolimatuse ja riski piiril toimimise.[1] Kultuuriruumi püsimine jätkusuutlikuna tähendab rahvuskeele, rahvuskultuurile omaste väärtuste elujõulisus. See on eeltinigmuseks rahvusliku identiteedi säilimesele tänases globaliseeruvas maailmas.[1] Iga eestlane teab meie laulupidu, mis oli üks ajend Eesti vabaks saamisele. Eesti keele tulevik on tume, sest keelekõnelejaid on vähe. Püsimajäämise jaoks peaks kasvama iive. Kuni tähistatakse eestlaste endi saavutusi ja mälestusi ning räägitakse Eesti keelt, senikaua püsib ka kultuur. Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik, kuid selle kindlustamiseks peab rahvas ja riik rohkem koostööd tegema hakkama. Esiteks tuleb tagada riigis heaolu kasv, et kõik inimesed saaksid hüvesid kasutada. Teisalt tuleb

Ühiskond → Ühiskond
23 allalaadimist
SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM
32
docx

SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM

„keel“ teistsugune prestiiž kui sõnal „murre“. Keel on murre, millel on  Murde määravad sotsiaalsed, armee ja laevastik. administratiivsed, poliitilised kriteeriumid, keeleline alus puudub.  KASUTUS  Suurem. Keelekõnelejaid on rohkem.  Väiksem. Murdekõnelejaid on vähem. Keele ja murde suhtlusfunktsioonide Murdekasutusala on nii geograafiliselt määratlus on suhteline. kui ka arvuliselt suhteline. Murde suhtlusfunktsioonid on väiksemad kui

Eesti keel → Eesti keel
66 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun