tööturul läbi lüüa. Kuid nagu igas valdkonnas, on ka täiskasvanute koolitamises ning eelkõige selle korraldamises problemaatilisi külgi. Viimaste aastate jooksul on eriti aktuaalseks kerkinud tasuta hariduse küsimus. Seda eelkõige noorte üliõpilaste seas, kes peavad õppemaksu tasumiseks õppelaenu võtma. Vaadates natuke laiemalt, leiame probleemi ka erinevate koolitusfirmade poolt pakutavates teenuste hindades. Näiteks keelekursuste hinnad Eestis on enam kui 50% kallimad kui sarnased kursused Saksamaal või Skandinaaviariikides. Märkimisväärne on aga see, et võrreldavates riikides on palgad palju kõrgemad, kui Eestis. Koolitusloa annab aga riik, muutes seega enese täiendamise ja oma oskuste arendamise Eestis piiratud väikese grupi privileegiks. Inimesed, kes on oma töö kaotanud või muul põhjusel töötud, vajavad tihti täiend- või ümberõpet
ehitatud nõnda, et koolitus toimub nii õppeasutuses kui ka töökeskkonnas. Oluline on teada, et kutseõppega omandatav kvalifikatsioon on Euroopa riikides väga harva identne, isegi kui tegemist on samade tööülesannetega või sama ametinimetusega. Näiteks Taani müüriladuja amet vastab Ühendkuningriigis neljale erinevale ametile. Reeglina toimub kutsehariduse omandamine kohalikus keeles, vahest leidub seal ka võimalusi keelekursuste läbimiseks. Selleks, et välismaal läbitud koolitust tunnustataks ka kodumaiste õpingute osana, tuleb selles eelnevalt vastavas õppeasutuses kokku leppida. Eelduseks on see, et õpe välisriigis toimub Eestiga samal haridustasemel. Enamikes Euroopa riikides saab ühes kutsekooli lõputunnistusega ka kutsetunnistuse. Sellisel juhul tuleb kindlasti uurida ka Europassi kutsetunnistuse lisa kohta. Europassi kutsetunnistuse lisa ei ole personaalne
ja Saksamaal on kutseharidus üles ehitatud nõnda, et koolitus toimub nii õppeasutuses kui ka töökeskkonnas. Oluline on teada, et kutseõppega omandatav kvalifikatsioon on Euroopa riikides väga harva identne, isegi kui tegemist on samade tööülesannetega või sama ametinimetusega. Näiteks Taani müüriladuja amet vastab Ühendkuningriigis neljale erinevale ametile. Reeglina toimub kutsehariduse omandamine kohaliku maa keeles, mõnikord leidub seal ka võimalusi keelekursuste läbimiseks. Kui soovid, et sinu välismaal läbitud koolitust tunnustataks ka kodumaiste õpingute osana, tuleb selles eelnevalt oma õppeasutuses kokku leppida. Eeldus on, et õpe välisriigis toimub samal haridustasemel mis Eestis. Paljudes Euroopa riikides saab koos kutsekooli lõputunnistusega ka kutsetunnistuse. Sellisel juhul uuri kindlasti ka Europassi kutsetunnistuse lisa kohta. See ei asenda kutse kohta väljastatud originaaldokumenti,
ligipääs üle teavikute ja kursuste ristotsingute, andmebaaside. S.t. arendada välja vastavad liidesed. See lahendaks ka kursuste tutvustuste pealiskaudsuse probleemi. [3 lk 14] Raamatukogude süsteemides puudub info e-kursuste kohta Enamasti e-kursuste, õpiobjektide kohta puudub info süsteemis, mida kvaliteet- teavikute kättesaamiseks tavaliselt kasutatakse raamatukogude süsteemides. (CD- ROM keelekursuste kohta raamatukogudes on teavet, eriti siis kui nad on komplekteeritud Eesti kirjastuste sundeksemplaridena). [3 lk 14] Teises uurimuses, e-õppe arengut pärssivate kitsaskohtadena, on toodud välja kaks olulist teemat [12 lk 98-99]: 1) e-õppe tasustamise ja koormuse arvestamisega seonduv. Seda kogetakse lahendust vajava probleemina valdavalt kõikide e-õppe vormi rakendavate õpetajate ja haridustehnoloogide poolt, aga ka mitmete koolijuhtide poolt.
annaabi.ee 
