ja meetodid" (1938). ,,Keelekorralduse alused" (1968): 17 keelekorralduse printsiipi kolmes rühmas (selgus, ökonoomus, esteetika) lõi aluse keelekorralduse teooriale. Henn Saari ,,Kirjakeele saatus I. Vaade sajandile" (1979); ,,Eesti terminoloogia põhimõtete analüüs" (1982) J. V. Veski: range normimine Rein Kull ja Tiiu Erelt: kellelgi pole õigust määrata teise inimese keelekasutust, asjatundjad võivad vaid soovitada, reklaamida, kaitsta, õpetada keelekorraldusse aspektist soovitatavat keelekasutust. 1970.aastate lõpus uus vabariiklik õigekeelsuskomisjon: keelenormide õpetamine koolis Keelekorraldustöö on näha õigekeelsussõnaraamatutes ja keelekäsiraamatutes. Sõnaraamatute reeglistav ja ühtlustav mõju eesti kirjakeelele algas 1918.a, kui ilmus ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat". Järgmisena ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" (1925-1937). 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat"
ja väiksemate rühmade kaupa võivad tegelikud hoiakud varieeruda, kusjuures mõned variandid osutuvad psühholoogilistel, sotsiaalsetel ja ökoloogilistel põhjustel elujõulisemaks kui teised. Artikli teema saaks selle lähenemise valguses seega ümber sõnastada kui küsimuse, 1 Siin tekib kiusatus jõuda tagasi oletuse juurde, et valmidus oma mugavust üldiste huvide nimel alla suruda võiks olla inimese üldine, valdkonnasõltumatu hoiak, ehk suhtumine keelekorraldusse võiks korreleeruda näiteks suhtumisega solidaarsetesse maksusüsteemidesse või ametiühingutesse; tuletame siis meelde, et vähemalt viidatud uuringu põhjal pole see üldse mitte nii. 238 Keelekorraldus millised siis on need põhjused, mis tagavad keelekorraldust toetava kultuurivariandi nii eduka leviku. Info kiire ja laia levitamise võime on ilmselt evolutsiooniliselt