kastajaliideseid ning laiatarbetarkvara nagu MS Office ja Windows. Sellest kõigest tuleb välja, et võrreldes eelmise sajandi algusega on eesti kirjakeel paljugi muutunud ning selle kasutusvaldkond mitmekesistunud, samuti on tasapisi tekkinud sulam kirjaklikust ja suuliset keelekujust ehk internetikeel. Pärast taasiseseisvumist hakkas kirjakeel hoogsasti arenema suuresti tänu Emakeele Seltsile, Eesti Kirjanduse Seltsile ning eelkõige ka tänu tolleaegsetele aktiivsetele keelekorraldajatele, kes panid aluse meile tänapäeval tuntud vabale ning argisele keelekasutusele.
bussipeatuste nimede muutmine. 5 ÄRINIMED Ärinimekorraldus laiemas tähenduses peaks hõlmama asutuste, organisatsioonide, ettevõtete, äriühingute nimetusi ja nimesid, kitsamas tähenduses tähistab termin ärinimi ehk firma äriseadustikus vaid üht nimetatud valdkonda. Äriseadustiku § 7 ütleb: "Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb". Võrreldes isiku- ja kohanimedega on ärinimed väga vähe uuritud valdkond. Keelekorraldajatele on need huvi pakkunud peamiselt algustäheortograafia reeglistamise seisukohalt. Seetõttu ei ole uurimusi näiteks praeguse asutuse- ja organisatsiooninimede tarvituse ega struktuuri kohta. Järgnev käsitlus põhineb ärinimekorralduse mõistel kitsamas tähenduses (ettevõtja ja tema ettevõtete nimed ja nimetused). 5.1 Ärinimede kujunemine Ärinimi ehk firma on välja arenenud kaupmehe kodanikunimest, millele hakati lisama mitmesuguseid komponente, mis muutsid ärinime erinevaks