digitaliseerimine. Peamiseks probleemiks on situtatsioon kus tekst on loetava kas inimestele või programmidele. Üldjuhul kehtib see siiki suulise kõne kohta, kus eisneb palju variatsioone ja olustikust sõltuvaid nüansse. Digitaliseeriud keeleressursse kasutatakse nii uurimistöödes kui ka prkatiliste lahenduste loomisel. Viimasteks on laialdaselt kasutusel olevad veebisõnastikud, tesaurused, õigekirjakontrollid, masintõlked ja automaatne kõnetuvstus. Uurimistöödes kasutatakse keelekorpuseid ning nendes olevate allkeele võrdlusi, mille põhjal saab järeldusi teha keele muutumise, sõnasageduste või muu huvipakkuva kohta. Uurimismeetodid on tihti seotud ka muude abiteadustega nagu näiteks matemaatika, sotsioloogia ja psühholoogia. Keeletehnoloogilises arengus on tehtud mitmeid murranguid, tuleviku plaandisest oleks oluline mainida korraliku represantiivse korpuse väljaarendamine, online-sõnastike täiustamine jne
introspektsioonita. · Ka "offline"-introspektsioon on vajalik nt. kui inimene tuletab meelde vestluse sisu pärast ("mida ta mulle ütles?"). introspektsiooni konsistents indiviidi sees ja ka indiviidide vahel sõltub sellest kas nähtus on hõlpsasti või raskesti introspektsiooni abil saavutatav. Näiteks indiviidide arvamused nt. sõnade tähenduse kohta on väga ühesugused. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline lingvistika uurib tegelikku keelekasutust ning kasutab materjalina keelekorpuseid ning mitmesuguseid (psühholingvistilisi) teste. Uurimus, milles kasutatakse uurija enda keeletaju, ei ole tegelikult empiiriline: "empiiriline teadus põhineb selliste objektide vaatlusel, mida me objektiivselt näeme, kuuleme, maitseme, puudutame jne." Empiiriline keeleteaduse haru on nt. puhtstatistiline uurimus. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvalitatiivne Kvantitatiivne Subjektiivne objektiivne
annaabi.ee 
