35. Kuidas jaguneb Põhja-Eesti murderühm? (5) Saarte-, lääne-, kesk-, ja rannikumurre. 36. Kui palju on kihelkondlikke murrakuid? - 107. 37. Missugune murre on aluseks kirjakeelele? - Keskmurre. 38. Mille põhjal areneb tänapäeva lõunaeesti kirjakeel? - Võru keele põhjal. 39. Millest sõltub võõra keele õppimise raskus või kergus? - Kui sarnane on õpitava keele ning õppija emakeele struktuur ja sõnavara. 40. Millest tuleneb keelte sarnastumine? - Keelekontaktidest. 41. Mida on eesti keele häälikusüsteem indoeuroopa keelte mõjul omaks võtnud? (2) Foneemi /f/ ja sõnaalgulised kaashäälikuühendid. 42. Mida keelekontaktid kõige rohkem mõjutavad? - Sõnavara. 43. Kui palju eesti keele sõnavarast moodustavad laensõnad? Mis keeltest on eesti keel laenanud? (6) 85%. Inglise, volga-soome, vene, alamsaksa, indoiraani ja rootsi keeltest. 44. Missugune on olnud germaani (mh saksa) keelte mõju eesti keele vormimoodustusele
ungari 2 5 mansi 6 handi 3 sölkupi 1 3 UURALI KEELTE KONTAKTID TEISTE KEELTEGA • Keelekontaktidest tingitud mõjutused esinevad kõigil keeletasanditel (häälikusüsteemis, vormiõpetuses, lauseõpetuses), kuid kõige selgemini sõnavaras. • Soomeugrilaste seas levis kirjakultuur kiiremini kui Euroopa kultuuriruumis. • Uurali keeltest on ungari keel vanim ja kõige rikkama kirjakultuuriga. • Vanim Soome-ugri keeles kirjutatud tekst on 12.sajandi lõpust pärinev ungarikeelne „Hauakõne“. • Vanim läänemeresoome-keelne tekst on karjala keelne ning pärineb 13
Uurali keelte kontaktid teiste keeltega Uurali keeled on hea näide. Sugulaskeeli kõnelevad rahvad, Lainetena keelde tulnud mõjutused on muutnud kõigi uurali keelte ehitust nagu eestlased ja mansid, on kultuuriliselt ja geneetiliselt väga nii palju, et uurali jooned on jäänud tagaplaanile. Keelekontaktidest tingi- erinevad ning mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad, nagu eest- tud mõjusid võib täheldada kõigil keeletasanditel (häälikusüsteemis, vor- lased ja lätlased, on väga lähedased. Need suured kultuurilised miõpetuses ja lauseõpetuses), kuid kõige selgemalt ilmnevad need ikkagi ja geneetilised (isegi rassilised) erinevused uurali rahvaste vahel sõnavaras
Situatsioonist johtuv koodivahetus johtub välistest teguritest, mis muudavad olukorda (nt räägin pereliikmete või naabritega). Koodi vaheldumine võib olla korrapärane – seda suunavad kindlad reeglid – või juhuslik. Seda mõjutavad eri tegurid: kõneleja kogemus, keelteoskus, üldine keeleline teadlikkus. Koodivaetust tõlgendatakse kui keelekontaktide koheselt nähtavat avaldumisvormi, keelemuutust, keelemuutuse mehhanismi või protsessi, mis tingib keelekontaktidest johtuvad keelemuutused ja/või mille kaudu muutus täide viiakse ning luuakse alus uute keelekujude tekkeks. Koodivahetus on mitmekordne identiteedi markeerimise strateegia. Kaht koodi kasutav rääkija on võimeline väljendama kaht või mitut identiteeti. Koodivahetust tuleb vaadata rääkija sotsiaalse identiteedi situatsioonist sõltumise ning identiteetide kokkuleppimise seisukohalt. Koodivahetusel on mitu funktsiooni. Guamperzi funktsioonid:
annaabi.ee 
