· Java, 1995, Sun - OOP Programmeerimiskeelt iseloomustavad: 1. leksika - kuidas panna kirja elementaarseid "sõnu" antud keeles - nimed (identifikaatorid), konstandid (arvud, stringid, tõeväärtused jne.), võtmesõnad (reserveeritud nimed), eraldajad jne. 2. süntaks - antud keele grammatikareeglid. Erinevalt loomulikest keeltest ei ole programmeerimiskeeltes mitte midagi peale hakata süntaktiliselt vigaste tekstidega. 3. semantika - keelekonstruktsioonide tähendus, s.t. kuidas interpreteeritakse süntaktiliselt korrektset programmi. 4. stiil ja programmide koostamise metoodika. On kokkulepped, millega vabatahtlikult kitsendatakse süntaktiliselt lubatud programmide hulka, et saavutada paremat loetavust inimese poolt (näit. "treppimine" programmi struktuuri väljatoomiseks, nimekokkulepped jne.). Algoritmidest ca 825 m.a.j. , Abu Ja'far Mohammed ibn Mûsâ al-Khowârizmî - reeglid aritmeetiliste
Sqr ((a + b)/(c + d)), Function NatS2 ( n1,n2) 11 " -jutumärgid - käsutatakse stringkonstantide esitamisel "Pindala" Eraldajad on mõeldud keelekonstruktsiooni elementide teineteisest eraldamiseks. Peamised eraldajad on koolon - lausete eraldaja S = 0: n = O kõma - eraldab loetelu elemente RuutVrd a, b, c, x1, x2 punkt - eraldab arvudes murdosa täisosast 345.72 tühik - käsutatakse seal, kus ei ole teist eraldajat Sub Superi, End Sub, If tulu<=500 Then ... Keelekonstruktsioonide kirjeldamisel käsutatakse edaspidi kokkuleppeid, mis võimaldavad näidata kompaktselt ja ühemõtteliselt lausete ja nende elementide esitusviise. Võtmesõnad, tehtesümbolid, piirajad ja eraldajad moodustavad tavaliselt keelekonstruktsiooni püsiva osa, nad peavad olema esitatud programmis täpselt nendes kohtades ja sellisel kujul, nagu on näidatud kirjelduses. Võtmesõnad on toodud kirjeldustes rasvases püstkirjas Sub, End Sub, Range, Sqr, If jne.
annaabi.ee 
