Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kõrgeim seadusandlusorgan: kahekojaline partei (212 saadikut) Riigipea: kuningas (Albert II, alates 1993. aastast) Täidesaatev võim: kuningas Seadusandlik võim: jaguneb vastavalt kompetentsivaldkondadele föderaal, kogukonna ja regioonide parlamentide vahel Peaminister: Yves Leterme (föderaalvalitsuse flaami kristlikdemokraat) Troonipärija: prints Philippe, Brabanti hertsog Föderaalriik alates 1993. aastast Võimupüramiid: 1)föderaalriik, keelekogukonnad, regioonid, 2) provintsid (maakonnad), 3) kommuunid (vallad, kohalik omavalitsus) GEOGRAAFILINE ASEND Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Hollandiga 459,6 km (põhjast ja kirdest), Luksemburgiga 150,4 km (kagust), Prantsusmaaga 645,6 km (läänest ja lõunast), Saksamaaga 153,4 km (idast) Asub Euroopa lääne osas Ümbritsevad veekogud: Põhjameri 73,1 km Geograafilised koordinaadid: 50 50 N, 4 00 E BELGIA ASUKOHT MAAILMAS JA EUROOPAS
kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Belgia eripäraks on, et varasem unitaarriigile iseloomulik võimupüramiid on viimase paarikümne aasta riigireformide käigus asendunud tunduvalt kompleksema kolmeastmelise struktuuriga kõige ülemisel astmel on föderaalriik, keelekogukonnad (kokku kolm prantsuse-, flaami- ja saksakeelne) ja regioonid (samuti kolm Flandria, Valloonia ja Brüsseli pealinnaregioon), mis on kõik kolm seaduse järgi tähtsuselt võrdsed, kuid tegutsevad erinevates valdkondades. Kõigil kolmel on muuhulgas nt ka seadusandlik võim oma kompetentsivaldkondades Järgmisel astmel on provintsid, mis alluvad mitte ainult keskvõimule, vaid kas keskvõimule, kogukondadele või regioonidele, vastavalt sellele, kelle tegevusvaldkonda
kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Belgia eripäraks on, et varasem unitaarriigile iseloomulik võimupüramiid on viimase paarikümne aasta riigireformide käigus asendunud tunduvalt kompleksema kolmeastmelise struktuuriga kõige ülemisel astmel on föderaalriik, keelekogukonnad (kokku kolm – prantsuse-, flaami- ja saksakeelne) ja regioonid (samuti kolm – Flandria, Valloonia ja Brüsseli pealinnaregioon), mis on kõik kolm seaduse järgi tähtsuselt võrdsed, kuid tegutsevad erinevates valdkondades. Kõigil kolmel on muuhulgas nt ka seadusandlik võim oma kompetentsivaldkondades Järgmisel astmel on provintsid, mis alluvad mitte ainult keskvõimule, vaid kas keskvõimule, kogukondadele või regioonidele, vastavalt sellele, kelle tegevusvaldkonda
annaabi.ee 
