funktsioon. 3. Kui aga tekib uuendus või paralleelvariant (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uuendusel/paralleelvariandil pole selgelt eristatavat funktsiooni, ei suuda klassikaline strukturalism seda seletada ja peab pigem segavaks ajsaoluks. Tuletame meelde jaotuse parole 'kõne' ja langue 'keel'. Muutused kõnes ei oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne. 4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist
funktsioon. 3. Kui aga tekib uuendus või paralleelvariant (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uuendusel/paralleelvariandil pole selgelt eristatavat funktsiooni, ei suuda klassikaline strukturalism seda seletada ja peab pigem segavaks ajsaoluks. Tuletame meelde jaotuse parole 'kõne' ja langue 'keel'. Muutused kõnes ei oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne. 4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist