1.2.3. Lai keel (5x) ,,Nüüd on aeg keeleke suust välja tuua. laiaks vajutada. Ajame keele suust välja. Näita mulle oma keelt, hästi laia. Paneme keele korraks peitu tagasi. Näita nüüd uuesti" Toome kokteilikõrre lapse suu ette ning 1.2.4. Teritame keeletippu (6x) ,,Keelekesel aga hakkas nüüd külm ning palume tal seda puudutada kui ta iseseisvalt sooja saamiseks hakkas ta ennast hakkama ei saa. liigutama. Kõigepealt peidame keele suhu ja siis toome keele välja hästi kaugele ette. Ja tipu ajame nii teravaks kui saame." 1.2.5
Sääskedel on kõik suiseosad hästi pikad ja saledad, vaid kobijad on taandarenenud. Kokkupanduna moodustavad nad teravatipulise toru, mille sääsk oma ohvri naha sisse puurib. Parmud kasutavad oma ohvri naha purustamiseks tugevaid lõugu. Paljud kahetiivalised, sealhulgas ka toakärbes, on aga pistmisvõime hoopis kaotanud. Neil on alahuule tipp muutunud laiaks kanalikestega kaetud keelekeseks, mille kuju muutes saavad kärbsed vedelat toitu imeda. Tahke toidu jaoks on keelekesel veel kitiinhambakesed. Mõnedel parasiitsetel kärbestel on need hambakesed nii tugevad, et nendega saab ka elevandi nahast läbi hammustada. Ühiselulistel putukatel, nagu mesilastel, esineb omaette suistetüüp, mida nimetatakse haukamis-libamissuisteks. See tähendab, et neil esineb samaaegselt nii imemis- kui ka haukamisaparaat. Imemiseks on neil pikenenud alahuul, mille tipus paikneb väga tundlik laienenud keeleke. Õietolmu kogumise ning hammustamise ajal on imemisaparaat tahapoole
annaabi.ee 
