7.sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ning sõltuvussuhteid. Uurimisobjekt on keele variatiivsus. 8.psühholingvistika käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi. Keeleteaduse meetodid 1.Kõige tähtsam on keelekasutuse jälgimine ja sellest lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs. 2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele. Nostraatiline hüpotees Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo-
on mitu teed, nt võib koguda sõnavara tekstidest või sõnaraamatutest, kusjuures keegi peab otsustama, millised on emotsioonisõnad ja millised mitte. Teine võimalus on võtta ette mõni psühholoogide koostatud ja ammendav nt ingliskeelne emotsioonisõnade loetelu ja anda selles sisalduvatele sõnadele eestikeelsed vasted. (Vainik 2002a : 539) Ene Vainiku empiirilises uurimuses kasutati emotsioonisõnavara uurimiseks välimeetodit. 100 eestlasest keelejuhiga viidi läbi intervjuu vormis seitse loetelukatset. Esimeses pidi nimetama sõnu pähetuleku järjekorras. Teises tuli nimetada vastandeid esimesest katsest. Kolmandas tuli moodustada emotsioonide pingerida ning neljandas küsitlemise hetkel kogetavaid emotsioone; seejärel tuli nimetada emotsioone, mida mäletati lähiminevikus kogenevat. Eraldi katsetes tuli nimetada emotsioonidega seostuvaid tegusõnu ning positiivseid, negatiivseid ning neutraalseid emotsioone. (Vainik 2002a : 540)
annaabi.ee 
