Uurimistöö eesmärk on leida keelelised erijooned, mis iseloomustavad Eesti Televisiooni (ETV) saate „Ringvaade“ saatejuhti ning reporterit Jüri Muttikat. Kuna „Ringvaate“ puhul on tegemist vabas vormis uudiste- ja meelelahutussaatega, kus saatejuhtidele tekste ette ei kirjutata. See aga jätab saatejuhtidele suurema vabaduse tuua saatesse isikupära. Uurimistööl on kaks eesmärki: leida Jüri Muttika kõnepruugist talle omaseid keelejooni ning analüüsida neid keelejooni varasemate uurimuste põhjal. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse, missugune on olnud Jüri Muttika elulugu. Kirjutatakse, kus on ta töötanud ja õppinud – püütakse anda ülevaade kõigest sellest, mis võib olla mõjutanud tema idiolekti. Teises peatükis keskendutakse varasematele uurimustele ning täpsustatakse, missuguseid variaableid selle uurimistöös täpsemalt analüüsitakse. Seejärel kolmandas peatükis analüüsitakse
· muistsed kihelkonnad ja maakonnad. 13. saj. oli Eestis haldusüksuseks kihelkond, mida oli kokku 45. Suur osa kihelkondi oli ühinenud 8 maakonnaks (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala). Kesk-Eestis oli ka eraldi kihelkondi või väikemaakondi: Alempois, Mõhu, Vaiga, Nurmekund. Maakondade piirid ei kattunud täpselt murdepiiridega, kuid administratiivne kokkukuulumine mõjutas kindlasti keelejooni sarnastumise suunas. Sakala maakonna keele oli Mulgi murre. Sakala alla kuulusid hilisema läänemurde alad kuni mere ja Pärnu ümbruseni. Ugandi maakond hõlmas hilisemaid tartumurdelisi alasid, siia kuulusid ka Lääne-Võru alad. Omaette ala moodustasid saared. Kõige vanem on asustus Saaremaal ja Muhus, teised saared asustati alles keskajal, nt Kihnu. Hiiumaale on enamik asukaid tulnud Saaremaalt ja Muhust. Saaremaa saarte murde on tuumalaks, Muhu iidseks vahealaks Saaremaa ja mandri vahel
annaabi.ee 
