perfekti areng (fhefhaked, feced, kl. lad. k. fecit) 3. - 1. saj. e. Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem- riigimees) foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus
6. saj. vaas: Duenos med feced (Duenus tegi mu) hea inimene tegi mu hea inimese jaoks perfekti areng (fhefhaked, feced, kl. lad. k. fecit) 3. - 1. saj. e. Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem-riigimees) foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus
annaabi.ee 
