5.1 Karnevalid ja laadad 9 6. SÜSTEEMID 10 6.1 Haridus 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 SISSEJUHATUS Belgia rahvaarv ulatub 10 miljonini. Võrdluseks: Taanis elab 5 miljonit inimest, Sveitsis 7 miljonit, Hollandis 16 ja Hispaanias 41 miljonit inimest. Inglasi on 50 miljonit, prantslasi 60, itaallasi 57 ja sakslasi on 82 miljonit. Belgia elanikkond jaguneb peamiselt kaheks keelegrupiks, mis koosnevad 6 miljonist hollandi keele rääkijast ja 4 miljonist prantsuse keele rääkijast. Lisaks on Saksa piiri ääres veel 67000 saksakeelset elanikku. Brüssel lööb selle kena jaotuse segi, kujutades endast prantsuse keelt kõnelevat rahataskut, mis asub flaamlaste territooriumil. Belgia territoorium moodustab poole Inglismaa territooriumist ja Prantsusmaa pinnale võiks Belgiat paigutada 18 korda. -1-
Aafrika lõunatipuni välja. Aafrika lingivistiline klassifikatsioon Tuntuim Joseph H. Greenbergi teooria: Aafrika jaotatakse 4 suurimaks keelepiirkonnaks: Afroaasia keelkond – keeled, mida räägitakse Põhja-Aafrikas ning Aafrika sarvel, Tšaadi järve piirkonnas. Umbes 1/3 kontinendi elanikkonnast räägib afroaasia keeli. Need jagunevad omakorda neljaks grupiks: sinna kuuluvad araabia, semi ja etioopia suuremate rahvaste keeled. Niiluse-sahara keelkond jaguneb kuueks keelegrupiks, mida räägitakse Kesk-Aafrikast ja Liibüa kõrbetest kuni piirkonnani, mis jääb Victoria järvest itta. Keenia ja Tansaania aladel on selline tuntud rahvas, keda üritatakse turistidele välja reklaamida – masai keeled. Nigeri-kordofani keelkond ehk kongo-kordofani (ka nigeri-kongi) keelkond, millesse kuuluvad bantu keeled, mille kõnelejaid on väga palju. On pakutud, et bantu keeli on erinevate dialektidega 250-550. Üks
annaabi.ee 
