See tegevus ei pea olema teadvustatud juhul, kui kultuuride õppimine on lihtsalt taust, mis saadab meie igapäevaseid tegevusi. Õppimise ja individuaalse arengu teadvustamine muutub oluliseks siis, kui meil tekib võimalus oma tegevusega toetada ka teiste arengut (Jedomskihh jt. 2004). Tänapäeval on väga tähtis tunda kultuuridevahelist kommunikatsiooni. Kultuurist on saanud inimese tunnus. Suhtlemise juures on palju erinevaid tõkkeid üheks peamiseks tõkkeks on keeleerinevus. Keel on midagi enamat kui vaid uue sõnavara ja grammatiks äraõppimine. See kujutab endas teadmist , mida, millal, kuidas, kus ja miks öelda. Kultuuridevahelise õppimise juures on tähtis, kui me püüame olla avatud, vaatleme ja ootame pisut enne hinnangu andmist. Inimesed edastavad enamuses oma mõtetest ja tunnetest keha kaudu, kasutades erinevaid füüsilisi zeste. Kehaliste koodide sotsiaalne funktsioon on reguleerida Ise-Teise suhteid, st kindlustada, et
· ettevõtte kultuur, · perekultuur, · indiviid väikseim kultuuriühik. Takistused kultuuride mõistmisel: 1. Eeldatakse, et me oleme teistega sarnased, s.t. et suhtlemine teiste rahvustega on lihtne. Eiratakse erinevusi. Ameeriklased arvavad väga tihti et nad on teistega sarnased. Seevastu jaapanlased teadvustavad endale väga selgelt, et nad on teistest erinevad. 2. Arvatakse, et me tunneme teisi kultuure väga hästi ja et teised tunnevad meid. 3. Keeleerinevus keel on õpitav, kuid lõpuni ikkagi ei mõista (dialektid, släng) 4. Mitteverbaalne suhtlemine. 5. Stereotüübid üldistused ja veendumused, mida me rakendame teiste suhtes. Takistavad objektiivset suhtumist Näit: eestlased on töökad. 6. Hinnangute andmine me kiidame midagi heaks või mitte, s.t. me ei võta asju nii nagu nad on vaid ütleme kas see on hea või halb. 7
annaabi.ee 
