Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti murdeis (eP) kasutatakse de-mitmust kõigis käänetes alates sisseütlevast (kala/de/st, kala/de/l), lõunaeesti murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide:
Psühholingvistika tegeleb inimesega suhtelmisprotsessidega. Seega kuulvad selle teadusala vahetusse huviringi kõnelemisega ja kõne tajumisega seotud psüühilised ja füsioloogilised sähtused, intellektuaalne ja emotsionaalne suhtumine antud kommunikatsioonisse ning isiksuse psühholoogia kujunemise kultuuriline ja sotsioloogiline taust. James Mill, John Stuart Mill. Psühholingvistid tunnevad huvi inimese närvisüsteemi vastu: milline närvikava vastab keeleehituse mingile tasandile (st kuidaskeeleüksused funktsioneerivad eri tähenduste signaalidena läbi nende psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside koordinatsiooni, mis võimaldavadi ühte sulatada kõik erinevail keeletasandeil - so fonoloogia-, morfoloogia-, süntaksi-, ja semantikatasandil. Leiduvad mitmekesised seosed). Huvi keskendub assotsiatsiooniprotsessidele, mida uuritakse eritestide abil. John Stuart Mill 1806 1873. Asju pole olemas väljaspool
annaabi.ee 
