Sidamo keel Sidamo keel kuulub Afroaasia keelkonda. Afroaasia keeli on üle kahesaja, neid kõneldakse Põhja-ja Kesk-Aafrikas, Lähis-Idas ning Euroopas (malta keel) (Keeleatlase lisa 2000: 11). Sidamo keelt räägitakse Etioopias Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas ja Awassa järve kaguosas. Selle keele kõnelejaid on ligi 101 000. Sidamo keelt väljendati Etioopia kirjaviisis kuni 1993. aastani, peale seda mindi üle ladina kirjaviisile. Leksikaalne sarnasus väljendub 64% ulatuses Alaba- Kabeena keele, 62% ulatuses Kambaata ja 53% ulatuses Hadiyya keele suhtes. Ühtlasi pole sidamo keelel teadaolevalt ühtegi murret. (Ethnologue 2016. 31.10.2016)
(aastatel 19942002 on sõnaraamatut ilmunud kokku 12 vihikut), eesti murrete akadeemiline tekstisari (19952002 on ilmunud viis köidet), eelnimetatud Hargla murraku morfoloogia projekt (Pihelgas 2000, Rosenberg 2000), Lääne-Eesti kohanimede projekt (Kallasmaa 1996, 2000a, 2000b), koostöös TÜga eesti murrete elektrooniline andmebaas (vt Lindström 200 jt 2001), koostöös TÜ, Soome ja Karjala teadlastega läänemeresoome keeleatlase projekt ,,Atlas linguarum fennicarum" (ALFE, Helmi Neetar, Vilja Oja) ja murdeplaatide tegemine (Mari Kendla, Jüri Viikberg). EKI murdeuurijatest on filosoofiadoktori väitekirja kaitsnud Marja Kallasmaa Saaremaa kohanimedest (2000) ja Vilja Oja eesti murrete värvinimetustest (Oja 2001), magistritööd Evi Juhkam eestirootsi ja eesti murrete kontaktidest (Juhkam 1998), Piret Norvik kirderanniku leksikaalsetest kontaktidest (Norvik 1998), Mari Kendla Lääne-Eesti kalanimetustest (Kendla
annaabi.ee 
