Välimine unearter lad.k.( a.carotis externa) on paariline; lähtudes ühisest unearterist, suundub ta kaelal ülespoole, kulgeb siis kõrvasüljenäärme sees alalõunurga taga. Ta annab ära arvukaid harusid. 1) ülemine kilpnäärmearter eraldub välimisest unearterist, suundub alla ette ja varustab oma harudega verega kilpnääret, kõri ja kaela lihaseid. 2) keelearter algab keeleluu kõrgusel, suundub üles ja ette, annab harusid keelealusele näärmele, suulaemandlile ning kulgeb siis süva keelearteri nimetuse all keeletipuni. 3) näoarter eraldub eelmisest kõrgemal, suundub lõualusesse auku, pöördub siis ümber alalõua serva näole ja kulgeb silma mediaalse nurga suunas. Annab harusid lõuaalusele näärmele, pehmesuulaele ja näo pehmetele kudedele.
nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel! 3. Vasak ühine unearter (arteria carotis communis): tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid kaela elunditele; alalõualuu lähedal jaguneb kaheks: 3. a. (Vasak) sisemine unearter (a. carotis interna), mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju, silma jne. 3.b. (Vasak) välimine unearter (a. carotis externa), mis hargneb koljust väljaspool – varustab nägu, kaela, pea külgi (harud: näoarter, keelearter jne.) 4. Vasak rangluualune arter (arteria subclavia): rangluualune arter (nii vasak kui parem!) väljub rinnaõõnest I roide ja rangluu vahelt; annab harusid õlavöötmele, seljale ja rindkerele – NB! tähtsaim neist on lüliarter (a. vertebralis), mis varustab kaelalülisid ja ka aju! Seejärel siseneb “subklaavia” kaenlaauku, kus ta nimi muutub kaenlaarteriks. 4.1. Kaenlaarter (a. axillaris): kulgeb kaenlaaugus alla, annab harusid õlavöötme lihastele, õlaliigesele
annaabi.ee 
