õppimise vahetab välja õppimine, mis toimub läbi formaalsete keelevormide kaudu edastatava informatsiooni. See muutus õpetaja juhtnööride jagamise stiilis nõuab lastelt suurenenud võimet mõista keerulisemaid keelelisi intruktsioone nii suulises kui ka kirjalikus vormis. Kuid laste keelelised võimed arenevad veel ka läbi põhikooli ja gümnaasiumi, mil keele süntaks, semantika ja pragmaatika täiustub. Nende õpilaste jaoks, kelle keelearengus esineb probleeme, lisab üleminek keelepõhistele instruktsioonidele toimetulekuraskusi õppetöö edukusele. Eduka õppimise jaoks on olulised kolm pädevust: 1) klassiruumi rutiinist ja kooli sisekorraeeskirjadest arusaamine, 2) võime mõista ja edastada suulisi ja kirjalikke juhiseid, 3)võime mõista ja kasutada kujundlikku kõnet.( Creaghead ja Tattershall , 1991, viidatud Harrison, J. jt., 1996 järgi)
16 3 EESTI ASJAAJAMISKEELE SEISUKORRAST Eesti keel on maailmas üks väiksemaid keeli, mis on riigikeele staatuses ning mida kasutatakse kõikides eluvaldkondades – argisuhtluses, meedias, ajakirjanduses, ametlikus kontekstis, teaduses jne. Selle positsioon tõusis märgatavalt pärast Eesti taasiseseisvumist ning veelgi enam Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Ühelt poolt tõi see kaasa väga positiivsed muudatused keelearengus ning selle püsimise kindluses. Teisalt aga keele üleilmastumine ning infoühiskonna areng on vähendanud eesti keele osatähtsust (Liin jt. 11). Suurimaks ohuallikaks eesti keelele võib pidada keelenormide hägustumist, mida põhjustavad kõnelejaskonna vähenemine, tugev võõrkeelte ning internetikeele mõju (Liin jt. 11). See aga puudutab väga olulisel määral eesti asjaajamiskeelt, mis põhineb eesti kirjakeele normidel.
annaabi.ee 
