Iga inimene on erinev ning kõigi mõistus toimib erinevalt. Olulise osa emakeele õppimisest moodustab klassikalise kirjandusega kursis olemine ning selle lugemine. Keele valdamine ega õppimine ei tähenda vaid reeglite pähe õppimist ja lugemisoskuse omandamits, vaid palju enamat. Et öelda, et emakeel on teada, peab sa tundma ja teadma ka selle ajalugu ning päritolulugu. Kursis peaks olema mitte vaid järjest juurde tulevate keeleliste uuendustega, vaid ka mineviku ja keelearenguga, et teada, kuidas, kuna, millest ja miks see emakeel on kujunenud selliseks nagu ta tänasel päeval on. Ka keelel on iseloom ja nii nagu iseloomu tundmaõppimine inimese puhul ei tähenda vaid välimuse tundmist, ei tähenda ka keele iseloomu tundmaõppimine vaid rääkimis- ja lugemisoskuse pealiskaudset omandamist. Emakeeleõppel on meeletult palju eesmärke. Alustades rahvusliku ühtekuuluvustunde
Järeldus: Tegusõnade nimetamine on nimisõnadest keerulisem ainult juhul kui ülesanne – uurib terveid (keelesüsteemi,keeletarvituse ja – võime vahekorda uuriv piirteadus) sisaldab sõna otsimisprotsessi (pildi nimetamine) Hüpotees: inimesed võivad kasutada Eesti keele ajakategooria omandamisest- ajavormid ja ajasõnad R Argus, S Parm 2009 motoorseid “kujutlusi” sõnade mõistmiseks kehtib tervete kohta ajukahjustus võib motoorse 135 N keelearenguga last vanuses 4-7.a. Uuriti ajakategooriate omandamist, alaga kattudes seda võimet halvendada. • millal kujuneb välja opositisoon mineviku ja mittemineviku vahel, kas ajasõnadest on abi Landau-Kleffneri sdr.- epileptiline entsefalopaatia Leiti: • Omandatud epileptiline afaasia (kõne defitsiit tekib kõige sagedamini 3-7.a.vanuses, • oleviku ja mineviku eristamine 6.a.
annaabi.ee 
