kogumisega. Otepää pastor Johann Martin Hehn töötas eesti keeleraamatu kallal. "Eesti keeleõpetus" See teos oli mõeldud nii siinmaalastele kui ka saabuvatele võõrastele kiireks eesti keele ära õppimiseks. Eesti keelt pidas some keele lähedaseks sugulaskeeleks. Kirjutas ka eesti murrete kohta. Ära toodud on ka eesti-saksa ja saksa-eesti sõnaraamatud Hupel võrdluses teiste baltisaksa keeleteadlastega (Arvelius ja Stender) Oma keelealastes töödes tegeles Hupel peamiselt sõnavara ja vormiõpetusega, keeleteoreetilisi arutlusi kohtab tema teostes harva. Eesti rahvalaulude vahendaja Herderile Kogus rahvalaule ja saatis käsikirjad Herderile.Herder kasutas neid rahvalaulude kogumiku koostamiseks. Esimesed suuremad rahvalaulude kogumikud Balti provintsides avaldati läti keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud. "Eesti keeleõpetuse" retseptsioon
probleem: kui lugeja suhtlusringkond on lume värvi teemal üldjoontes ühel nõul, siis ei ole enamasti tõesti vahet, kas esitada väiteid lume värvi kohta või iseenda lumevärviteemaliste arvamuste kohta. Huvitavaks läheb asi ainult juhul, kui lugeja suhtlusringkond ei ole vaadeldaval teemal ühel nõul. Siin raamatus tuleb juttu eriarvamusi võimaldavatest juhtudest keelega seotud aladel, täpsemini tõlkimisel, sõnastikukoostamisel, keelekorralduses ja keelealastes vaid- lustes. Mõned näited küsimustest, kus selge vahetegemine objektiivse teadmise ja subjektiivse arvamise vahel kipub mõnikord meelest minema: • Mida see sõna tähendab? • Mis on selle sõna vaste teises keeles? • Kuidas seda defineerida? • Kuidas seda tõlkida? • Kas eesti keeles saab nii öelda? • Kas seda sõna tohib eesti keeles kasutada? • Milline on selle eriala mõistesüsteem? • Kumb pakutud terminivariantidest on parem?
annaabi.ee 
