Need peaksid olema samuti reaalselt jõustatavad. Kui küsimus on mitte absoluutses reeglis vaid mingi asja (käitumisviisi) suurendamises/vähendamises (nt majapidamised peaksid rohkem prügi sorteerima), siis sel puhul võivad majanduslikud vahendid olla tõhusamad. Õigusakte võib aga kasutada näiteks kohalike omavalitsuste sundimiseks taaskasutusjaamade rajamiseks. Tugevused: sobib hästi absoluutseteks keeldudeks (kuid peab olema alternatiiv ning võimalus seadusekuulekust kontrollida) Enemasti on instrumentide puhul vaja läbisurumiseks kasutada õigusakte (All instruments usually require legislation to enforce) Nõrkused: iga ettevõte või indiviid teeb täpselt nii palju kui seadusest kohustub, kulude suurenemise tõttu puudub enamasti motivatsioon olukorda parandada, kui see allub juba seaduse vormidele (kuigi edasine parandamine võib olla nt uuema tehnoloogia
sisalduva volituse alusel, mida tagatakse viimase variandina riikliku sunniga. Õigusnorm on objektiivse õiguse norm kõigile. Objektiivsetetst õigustest tulenevaid subjektiivseid kohustusi ja õigusi saab õigustatud subjekt vahetult rakendada vaid õiguse järgimise ja kasutamise teel. Norm on üldine määratluse järgi reegel, juhis või mall. Norm ei ole tõene ega väär-Normide abil liigitatakse või klassifitseeritakse asjad käskudeks, keeldudeks või lubatuteks. Norme võib liigitada mitmel viisil: - Loogika ja matemaatika normid - Esteetika normikd - Kombestiku normid - Usunormid - Moraalinormid - Õigusnormid Väga üldiste tunnustega õigusnormi võib teistest normitüüpidest eristada selle põhjal, et õigusnorm on alati – otseselt või kaudselt – ametivõimude käsutuses. Õigusnormi iseloomulikuks jooneks on peetud ka abstraktsust, sest normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid
annaabi.ee 
