• sõnade saamist käsitleb leksikoloogia • konkreetsete sõnade saamislooga tegeleb ajalooline leksikoloogia • sõnade saamisviisidega tegeleb sünkrooniline leksikoloogia • sõnamoodustus ja sõnaloome eesti keeles Paronüümia • Paronüümid e. sarnassõnad – sõnad, mis sarnanevad nii häälikkuju (kirjapildi) kui ka tähenduse poolest. Derivatsiooni tülikas kaasnähtus. • H. Rätsep on uurinud paronüümia keeldetuleku põhjusi (KK 1986, nr. 11). Tema väitel on ÕSi (1976) 5500 lihttüvest umbes 200 suure paronüümiavõimalusega. • Tuletiste kuhjumist tüve juurde soodustab tüve teisenemine eri häälikkujuga variantideks. Paronüümia näiteid • elama ’elus olema, eksisteerima; elunema’ • elunema ’elanikuna asuma’ • elutsema ’elunema; kiratsevalt elama, vegeteerima’ • elutama ’eluga täitma, asustama’ • elatama ’ülal pidama’
lõhestus', lahkmik `lahknemiskoht, lahkmekoht', lahknemine 'hargnemine; lahkulöömine', lahknev 'hargnev; lahkuminev', lahknevus 'hargnevus; lahkuminek'. Tähendussarnasus lähtub sama tüve kasutamisest. Kui ka sufiksi tähendus on sarnane, süveneb paronüümia (nt tegijaliited -lane, -ja, -ur); kohaliited -stik, -stu: järvestik 'GEOGR järvede rühm'; järvistu 'GEOGR üksteisega seotud järvede rühm'. H. Rätsep on uurinud paronüümia keeldetuleku põhjusi (KK 1986, nr 11). Tema väitel on ÕSi (1976) 5500 lihttüvest umbes 200 suure paronüümiavõimalusega. (esi (123),üks (80)ära (86) vaja (79 ava (85) lahk (70)ala (83) taga (70)näge (81) koht (69)) Enamik sellistest tuletistest on loodud viimase 100 aasta jooksul (Rätsepal võrdlus Wiedemanni sõnaraamatuga). Teatud tüvede sobivusel tuletusaluseks on vormilised ja tähenduslikud iseärasused. Tuletiste