peale. Bova lõi käed mehe kõrri. Ta võttis raha ja tormas minema. Ahv magas edasi. - ta jooksis vorstiputka poole, kuid see oli õhtuks juba kinni. Ta jõudis sadamasse, sealt ta leidis vorsti, mille kallale ta kohe asus. Kaupmees määris Bovale pähe ka riideid. Ta liikus sealt edasi ja jõudis valgustatud linnajakku. Ta näitas, mida ta soovib süüa. Selle peale tellis ta ka õlut ja viina. Linn tundus nüüd talle palju kaunimana. Ta jagas inimestele raha, seda keelamata. Ta ei tundnud raha väärtust. Nüüd hakkas ta kõigile raha jagama. See tegi talle ainult lõbu. Ta käis baarides ja jõi. Ta tegi baaris mitmetele inimestele välja. Nad otsustasid minna sõitma ja asusid sõidukitesse. See pakkus Bovale lõbu. Ta kukkus vankrist välja, ka see oli tema jaoks naljakas. Ta jõudis majani, kus ees seisid kuldtressides mehed, majal oli postide otsas roosad valguspallid. -ta istus toolile. Seina kaunistasid kunstpuud. Mängis muusika
» tõotas sepp kindlalt. Tasuja surus ta kätt. «Sa oled kallimeelne mees, kellest ma suuri asju loodan,» ütles ta südamlikult. «Tee kõik, kuidas ise heaks arvad. Mehed, võtke tema sõna kuulda! Tema hooleks Jätan ma Viljandi rahva 173 äratamise. Aidake teda kõigest jõust, katsuge iga ustavat meest tööle valmistada, aga olge kavalad ja ettevaatlikud, et vaenlane enneaegu märku ei saaks. On paras aeg käes, siis saadan teile oma saadiku. Tahab keegi tagasi astuda, siis tehku seda keelamata, aga mõtelgu, et ta vaitolemist on vandunud. Nüüd minge rahuga!» Ükshaaval roomasid mehed jälle võlvialusest läbi ja kadusid metsa. Kõige viimaks seisid veel Tasuja ja sepp Villu üksipäini tühjade varemete vahel. Tulelont oli kustunud,'kuu pilvede taha peitu läinud. Pimedus ja pühalik vaikus valitsesid maa peal, kuna need kaks meest sõjakära ja verevalamist ette valmistasid. Kaua ei raatsinud nad teineteisest lahkuda, nagu oleksid
annaabi.ee 
