Mõjud on nähtavad 3 suusalt. Kreeta tsivilisatsioon - vahemere aluskiht - on kindlasti hilisema kreeka religiooni mõju. Üld mulje on see, et see on olnud jumalanna keskne. Jumalanna keskne religioon on väga ammune. Juured püsisid väga kaua. Tänapäeva Türgis (kesk-aasia) austati palju mäe-jumalannasid (Kybele). Vahemere aluskiht (supstrad) - 1 kiht. 2 kiht -(Indo-euroopa pealetung)(superstrad) Kreeka kiht ise. Paljude oletuste jägi on kreeklased keekasse tulnud sisse, ei saa 100% kindel olla, 3 aasta tuhat. Pigem domineerivad seal jumalad. mingite analoogiate puhul võis ka kreeklastel nii olla. Need ürgalged on teinud läbi tugevad mõjutused. edendad tsivilisatsiooni. Mõjutasid lähis ida religioonid kreeka religiooni. - kõrval kiht (atstrad) - 3 kiht. Kihtide vahel on tugevad seosed, ei saa kindlalt eristada. Kreeka religioonist teeb just selle eriliseks selline loominguline kombinatsioon nendest. Vana- kreeka tsivilisatsioon:
kallasteni. Laienemisel oli oluline roll palgasõduritel. Kogu Novgorodimaa oli jagatud viieks provintsiks. Lõunapoolsetes viiendikes elasid slaavlased, põhjapoolsemates viiendikes elasid valdavalt läänemeresoome hõimurahvad(eestalased, vadjalased, vepslased jne) 23. Novgorodi linn ja selle valitsemiskorraldus. Esmakordselt mainitud 859, kuid ilmselt tunduvalt vanem. Kiire areng tingitud soodsatest tingimustest- hea geograafiline asend varjaagide juurest Keekasse viiva veetee alguses, samuti jäi ta pikka aega puutumata sõdadest.12 saj oli ta üks suuremaid Vana-Vene ja ka euroopa linnu. Novgorod asus Volhovi jõe mõlemal kaldal, ilmeni järve vahetus lähedusese. Idakaldal asuvat osa kutsuti tänu seal olevale turule Torgovajaks. Läänekaldal asus Kreml ja peale Sofia katedraali valmimist hakati seda kutsuma Sofiiskajaks. Linna valitsemisel oli kõige olulisem roll bojaaridel. Linna
annaabi.ee 
