koosnes kolmest põhiosast: hoone keskel paiknes peamine elurum rehetuba, ühes otsas oli ajandusruum avar rehealune, teises kamber (või kambrid). See omapärane ja ainuladdne hoone, mis täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Reheelamu keskne ja vaieldamatult tähtsai, ruum oli küttekoldega rehetuba. Rehetoa suurus oli keskmiselt 30-40 m. Peasissepääau kõrval- või vastasnurgas asus suur keedukoldega ahi, suu ukse poole. Vastu tagaseina ahju kõrvale jäikõige varjatum, intiimsem ruumiosa, kus paiknesid magamisasemed, vanemal ajal lavatsid, hiljem voodid. Kõige esindulikum ruumiosa asus ahju suhtes diagonaalselt vastasnurgas. Seal seisis söögilaud. Vana rahva tööd Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused olid oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult. Vanimaks teraviljaks oli oder. Kasvatati
ümbrust jälgida. Neid väikes, ilma erilise plaanita ehitisi püstitasid seltsiliikmes ise talgutega. 3.ELURUUMIDE SISUSTAMINE JA MAJAKRAAM 19.sajandi keskpaigani püsisid sisustamises vanad traditsioonid. Hulk sajandeid oli rehetuba ainus köetav ruum, kus pere pidi külmal aastaajal koos elama. Agade jooksul kujunes kindel ruumijaotus. Peasissepääsu kõrval- või vastasnurgas asus suur keedukoldega ahi, suu ukse poole. Ahjuesisel tehti mitmesuguseid majapidamistöid. See ruumiosa oli vähem esinduslik ja sealt võis majja tulnud võõras edasi tuppa astuda, vaid kutse peale. Vastu tagaseina ahju kõrvale jäi kõige intiimsem osa, kus olid magamisasemed, vanemal ajal lavatsid, hiljem voodid. Kõige esinduslikum ruumiosa asus ahju suhtes diagonaalselt vastasnurgas seal oli söögilaud. Seda nurka peeti