Täisteravilja on soovitatav tarbida 3-5 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon on umbes 1 viil leiba, ½ klaasitäit keedetud täisteravilja või täisteraviljast pastatooteid. Täisteravilja on oluline tarbida iga päev. Täisteratooted sisaldavad madala glükeemilise koormusega süsivesikuid. Saial, valgel riisil, kõikidel nisujahust (v.a. täisteranisujahust) küpsetistel ja pastatoodetel, keedukartulil, praekartulitel ja kartulipüreel on kõrge glükeemiline koormus. Neid toiduaineid soovitab ETA tarvitada piiratud koguses. Rasva on soovitatav tarbida 4-7 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon küllastamata rasva on näiteks 1 supilusikatäis seemneid või 1 teelusikatäis head õli, 10 mandlit. Küllastatud rasvad ei tohi ületada 1/3 päevasest rasvakogusest, 1 portsjon küllastatud rasvu on 1 viil peekonit, 1 teelusikatäis võid
ka vitamiine ja mineraalaineid. Harvardi toitumisteadlased soovitavad süsivesikutest eelistada komplekssüsivesikuid ehk madala glükeemilise indeksiga süsivesikuid, sest need tõstavad vere suhkru taset aeglaselt ja säilitavad selle pikemat aega stabiilsena. Selliseid süsivesikuid on näiteks täisteratoodetes ning puu- ja köögiviljades. Saial, valgel riisil, kõikidel nisujahust küpsetistel, pastatoodetel ning isegi keedukartulil, rääkimata praekartulitest ja kartulipüreest, on aga vastupidi kõrge glükeemiline indeks. Mida kiiremini süsivesikud verre imenduvad, seda rohkem stimuleerivad nad insuliini tootmist. Liigne insuliin aga põhjustabki rasvumist, on uue toitumispüramiidi autorid veendunud. Suhkrust ja teistest kergesti imenduvatest süsivesikutest ei tohiks küll täielikult loobuda, kuid neid tuleb tarbida mõõdukalt ja tingimata koos proteiinide ja rasvaga, mis takistavad nende liiga kiiret imendumist.
annaabi.ee 
