Merevaiku kasutati ehtekivina ja isegi rahana. Merevaik oli väga hinnatud Vana- Kreekas. Talle omistati raviomadusi ja kasutati lõhnasegude koostisosana, sest põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna. Tuntud on Peterburi lähedal Tsarskoje Selos asunud merevaigutuba, mis valmistati 17011709 Preisimaal, Preisi kuninga Friedrich Wilhelm I jaoks ning kingiti Venemaa keiser Peeter I-sele. Seda hõlpsasti töödeldavat ainet, on leitud vanimatestki haudadest: helmestena, keedena, ripatsitena ja rinnanõeltena, mõõgapidemete panuskaunistustena ja muidugi ka sõrmusekividena. Kasutatud kirjandus http://www.amber.ee/cms.php?id_cms=9 http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/merevai.htm http://www.valgusesaar.com/?id=24&prodID=1116 http://et.wikipedia.org/wiki/Merevaik
kogenematutele ka ohtlikeks osutuda. Ära matka rabas kunagi üksi ning kaalu giiditeenuse kasutamist. Parim võimalus rabakülastuseks on Soomaa rahvuspark, mille territooriumist enamus moodustab raba. Sealne turbakiht on kohati kuni 7 meetri paksune. Sügavaim turbakiht - 17 meetrit - asub aga Kagu-Eestis Vällamäe rabas. Selliseid soid ei leidu kusagil mujal Euroopas. MEREVAIK Seda hõlpsasti töödeldavat ainet, mis kandis nimetust "merekuld", on leitud vanimatestki haudadest: helmestena, keedena, ripatsitena ja rinnanõeltena, mõõgapidemete panuskaunistustena ja muidugi ka sõrmusekividena. Läänemere kallastelt Vahemere-äärsetesse kultuurikeskustesse merevaiku vedavad kaupmehed mõtlesid nende pruunikaskollaste kivide päritolu ja tekke kohta üpris kummalisi lugusid välja. Ühed arvasid, et tegemist on tardunud merevahuga, teised arvasid, et need on taevaliku päritoluga higipiisad. Veel rooma kirjanik Plinius teab rääkida kreeka teadlasest Nikiasest: