Valitsevaks sai romantiline kirjandussuund. 1835-6 vana "Kalevala", 1849 lõplikul kujul "Kalevala". 19. saj. 2. poolel sai kirjandusest soome kultuuri keskne alus ja rahvaluule kogunemisest kasvas rahvusliikumine. Hoogustus tõlketegevus. Soodustus rahvuslikue kirjanduse mitmekülgne areng. 1830. kirjanduslik-filosoofiline vestlusring Lauantaiseura, mille algatusel 1831. Soome Kirjanduse Selts. Selle esimese trükisena ilmus 1834. Zschocke rahvaraamatu soomekeelne tõlge Kultala (Keckman tõlkis). Seda tõlget peeti soome kirjakeele arengus pöördeliseks. 10. Rahvusromantikud Turu romantikud oli esimene rahvuslik liikumine. 18. saj. alguses. Turu romantikute üheks liikumapanevaks jõuks oli see, et hakati rahvaluulet koguma. Rahvusromantikud olid kirjanikud ja humanistid. 11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud.
Valitsevaks sai romantiline kirjandussuund. 1835-6 vana "Kalevala", 1849 lõplikul kujul "Kalevala". 19. saj. 2. poolel sai kirjandusest soome kultuuri keskne alus ja rahvaluule kogunemisest kasvas rahvusliikumine. Hoogustus tõlketegevus. Soodustus rahvuslikue kirjanduse mitmekülgne areng. 1830. kirjanduslik-filosoofiline vestlusring Lauantaiseura, mille algatusel 1831. Soome Kirjanduse Selts. Selle esimese trükisena ilmus 1834. Zschocke rahvaraamatu soomekeelne tõlge Kultala (Keckman tõlkis). Seda tõlget peeti soome kirjakeele arengus pöördeliseks. 19. saj. 2. poolel algas kirjakeele ulatuslikum mõju murretele. Toimus murrete võitlus. Sajandi keskpaiku see lõppes kokkuleppega, et kirjakeele vana põhi säilib, kuid tehakse ka rida uuendusi. Tänapäeva soome keel on 19. saj. peale suurelt osalt lääne- ja idamurrete kompromiss. 1870ndateks. Saavutas kirjakeel täiemõõdulise kultuurkeele taseme. Haridus võimalik saada soomekeelses koolis. 10
Viimased 17 aastat oli Runeberg halvatud. Juba tema eluajal hakati tähistama 5. veebruaril tema päeva, eriline on see, et sel päeval süüakse temanimelist kooki. Talle on pühendatud mitmeid mälestusmärke. Kolm neist on teinud tema poeg, Valter. 1831 loodi Soome Kirjandusselts. Selle ülesandeks sai soome keele hooldamine ja arendamine. Idee tekkis Gotlundil, kes käis metsasoomlasi Rootsis uurimas ja temal tekkis ,,Kalevala" idee. Lönnrot oli esimene sekretär, esimees Kaarle Keckman. Seda seltsi luues lõi Lönnrot sõna ,,kirjandus". Tema üleskutsel hakati üles kirjutama ka rahvaluulet. Praeguseks on nende arhiivis maailma suurim rahvaluule kogu. Need avaldati 1908-1948, sel on 33 osa, 26 487 lk kokku. Seltsil on 474 meetrit riiuleid rahvaluule käsikirjadega. Matias Aleksanteri Castrén- keele- ja rahvateadlane. Ta oli Runeberi jm hea sõber ja elas mõnda aega Runeberi juures, üüris seal tuba. Tema vanemad olid Lapi alal töötanud vaimulikud. Sealt
annaabi.ee 
