klavolinik Hobused ja lkilki olid mu sbrad. Naistega ei saanud ma ldse lbi. Mu kaheksa hektarit olid surutud Knnume ja riigimetsa vahele. Vlgnesin Maxile vaid he krvakiilu- see ji noorplvest,klasimmanilt. Mul olid tuvasikad tema le maakonna kuulsast pullist. Prast sda kutsuti mind vallamajja,anti ktte paberid,tindipliiats ja pss. Lksin normiteateid viima. Peremehed vaikisid,koerad olid kurjad. Metsavennad tulid hel l, prutasid automaadiga akanale ja Kitsniku Elmar tles,nende peamees,kisas: (Kebi les!Peetrus ootab punast hinge!) Mu vintpss oli jnud vallamjja, kirve olin htul unustanud haopinusse. Aare Lemvalts Kitsniku Elmar ja tema kamp vtsid mu kinni kuusikus Saluotsa raudteejaama lhedal tol tuisusel detsmbrikuu htul, kui ruttasin rongile,et sita linna makonna komsomolikomitee pleenumile. Kui metsvennad olikd mind kllalt piinanud, sidusid nad mu kuuse klge ning likasid rinnale sirbi ja vasra. Ma teadsin,mille nimel suren, kuid see oli siiski vike lohutus jull
Ma isegi olen keskmiselt süütu, aga ometi võin ennast süüdistada sihukestes asjades, et oleks parem, kui mu ema poleks mind ilmale toonudki. Olen väga uhke, kättemaksuhimuline, auahne; mul on varuks rohkem patte kui mõtteid nende põhjenduseks, kujutlusvõimet nende kujundamiseks või aega nende kordasaatmiseks. Mis peaks minusugustel sellidel siin maa ja taeva vahel ukerdada olema? Me kõik oleme viimased kelmid, ära usu ühtegi. Kebi aga kähku kloostrisse. (Järsku.) Kus su isa on? OPHELIA: Kodus, mus isand. HAMLET: Lase ta luku taha panna, et ta kusagil mujal lolli ei mängiks. Hüvasti. Väljub. OPHELIA: Oh püha taevas, heida talle armu! HAMLET tuleb tagasi. HAMLET: Ja kui peaksid mehele minema, siin on sulle kaasavaraks paras needus: ole nii karske kui jää, nii puhas kui lumi, laimust ei pääse ikkagi
annaabi.ee 
