· tekkisid Universumi arengu käigus gravitatsioonilise kuhjumise teel · Superparved kajastavad Universumi ehitust selle varasel perioodil. · Hiidelliptilised parvegalaktikad on tekkinud mitme galaktika liitumise teel või väiksemate galaktikate haaramisega suure galaktika poolt. Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kos mos/elutuba/kuidas.htm · www.rrg.edu.ee/~klas/gal.doc · http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai- spiralgal.html · http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai- ellipgal.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee · http://ru.wikipedia.org/wiki/M87
Uuringutest saadud tulemus näitab, et on kohti kus tume aine on olemas, aga tava-ainet ei ole. Mis siis on tume aine? Tumeda aine olemasolule viitab galaktikate pöörlemine, nende kiire liikumine galaktikaparvedes ning ülikuuma gaasi kuhjumine parvedesse. Heledus on nullilähedane. Gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava aine. Tumedat ainet on 23%. Nähtamatu Kasutatud materkal http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-darkmatter.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tumeaine Veskimäe rein, ,,Universum", Tallinn , 1997, lk. 36-42
esimese Linnuteevälise supernoova. 1922 määras Ernst Öpik udukogu kauguse. Linnutee naabergalaktika. 100 miljardit Päikese massi. Arvatakse, et Andromeeda neelab Linnutee http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://tahistaeva.pri.ee/universium/galaktikad.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Galaxy http://rachelsnyder.files.wordpress.com/2009/06/scenicmi http://et.wikipedia.org/wiki/Andromeeda_galaktika http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai ellipgal.html http://www.horisont.ee/node/219 http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/200 8/16/video/ http://en.wikipedia.org/wiki/Milky_Way
siduda. Järgmise kahe miljardi aasta jooksul hakkab kogunenud ainest arenema galaktiline ketas. Galaktika jätkab kasvamist terve oma elu ning galaktikate ühinemine on iseloomulik nende varases elueas. Aja möödudes tõenäosus, et kaks sama suurt galaktikat ühinevad väheneb. Galaktikate kokkupõrkumine, mis lõpeb nende ühinemisega.. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:M101_hires_STScI-PRC2006 http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-ellipgal.html http://www.google.ee/imgres?hl=et&sa=X&tbo=d&biw=1366 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Antennae_galaxies_xl.jpg
üksildast tuuma kõige keskel Arvatakse, et selline galaktika tekib siis, kui väiksem galaktika läbib suurema galaktika tuuma Omapärase kujuga galaktikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Video https://www.youtube.com/watch?v=XL3vPeE0KIA Kasutatud materjalid. http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-ellipgal.html http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://www.fyysika.ee/uudised/?p=1511 http://opik.obs.ee/osa4/ptk07/tekst.html TÄNAN KUULAMAST !
http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/galaktikad.html http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/1kosmos/linnutee.htm http://www.para-web.org/showthread.php?tid=4509 http://opik.obs.ee/osa4/ptk06/tekst.html http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%208%20-%20Galaktikate%20teke%20ja %20evolutsioon.pdf http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-spiralgal.html http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14616/4osa_Galaktikad.pdf;jsessio nid=14DF70053A8B6FEEC1248985170D2D17?sequence=9
Neis puudub neutraalne vesinik ja tolm . Spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates on hajusainet väga suurel hulgal. Gaasi ja tolmu olemasolu spiraalgalaktikates allub kindlatele reeglitele. Keskosas gaas puudub . Gaasketas algab mõhna servalt ning ulatub umbes poolteist korda kaugemale kui nähtav osa galaktikast. Gaas paikneb rõngas ühtlaselt . Samasse piirkonda on kogunenud peaaegu kogu tolm ja enamus heledaid tähti . . 7. Kasutatud allikad http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-ellipgal.html http://www.google.ee/ http://miksike.ee/ http://www.kadrina.edu.ee/andres/mm.php?menu=1&id=6 ENEKE I , kirjastus ''Valgus'' , Tallinn 1982 Astronoomiaõpik gümnaasiumile ''Kosmoloogia , kirjastus ''Koolibri'' 1999
umbes kümme protsenti Päikese massist) võivad tänu oma kesisele tarbimisvõimele särada (küll üsna tuhmilt) lausa triljoneid aastaid. Pane tähele, et seda on palju enam kui kogu universumi senine eluiga! 5 Kasutatud materjalid: E. Pärtel, J. Lõhmus, "Füüsika 9. klassile", kirjastus Koolibri, 2000 http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-stars.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tahed.htm http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/signe_lensment/ristsona_lugemisega/universum_rist_l ugemisega1.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/astronoomia.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Täht_(astronoomia) http://tahistaeva.pri.ee/universium/tahed.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tahed_terjeleola.htm 6
annaabi.ee 
