aasta paiku. Siin asunud Püha Risti kabelit mainitakse aastal 1413. Keskajal kuulus linnus Tödwenite suguvõsale. Linnuse purustasid orduväed 1558. a ja põletasid jesuiidid 1625. a. Säilinud on umbes veerandsajameetrine lõik idakülje välismüürist, kus asub ka peavärava ava. Lossimäge ümbritseb 12-hektarine park ilusate võimsate tammede, lehiste ja teiste põlispuudega. Aakre mõis Aastast 1557 on teateid Aakre mõisast, mis algselt kuulus vist Kaweritele. Ajalooliselt kuulus Aakre Tartumaa Rõngu kihelkonda. Endises mõisahoones tegutseb Aakre lasteaed-algkool, põnevaks vaatamisväärsuseks on mõisapark. Pargis on II Maailmasõja vennashaud mälestussambaga. Puka Teated Vana-Puka mõisast pärinevad aastast 1529, kui selle sai Michael Buxhöwden isa pärusmõisana. Puka nime sai mõis 16. sajandi II poolel omaniku v. Bocki järgi. 1954. aastal avati Pukas keskkool, millele lisati aastail 1978-1981 neljakorruseline juurdeehitus. Puka
14 (Vikipeedia, 2017) (Puhkaeestis) 11 Ahja mõis Ahja rüütlimõis asus Võnnu kihelkonnas Tartumaal ning jääb tänapäeval Põlvamaale, Põlva valda. 2007. aastal põles mõis täielikult maha, alles jäid vaid müürid. 2017. aasta oktoobri seisuga käivad seal restaureerimistööd.15 Ahja mõisa on esimest korda mainitud 1553. aastal. Poola ajal kuulus mõis Kaweritele, Rootsi ajal Oxenstjernadele. Peale Põhjasõda kinkis Peeter I mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli kasvanud keisrinna Katariina I. 1743. aastal sai mõisa omanikuks Francois Guillemot de Villebois. Sel ajal, 1740ndate lõpus, püstitati mõisa kahekorruseline algselt kahe mantelkorstnaga kroonitud poolkelpkatusega barokne peahoone, mis tollal oli Lõuna- 23 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Kersti Siim 2016 Eesti üks luksuslikumaid. 1766.
annaabi.ee 
