Maa oli vesine ning kraavid ummistunud. Esimese tööna tahtiski Andres sood kuivendada. Vargamäe ostis Andres tulevastele põlvedele mõeldes. Kui ta lähemale oleks mõelnud, poleks mõtet olnud, sest ta sai ka ise aru, et töö ei saa Vargamäel kunagi otsa. Andrese eeskujudeks olid Hundipalu Tiit, kes kamandas oma talus nii nagu tahtis ja rääkis Andresele talu ostmise suhtes augu pähe. Veel olid eeskujuks Andrese enda vanemad. Esimesel aastal oli Andres täis entusiasmi ja kavatusi. Esimesel suvel, sügisel ja kevadel: tõeline töörügamine, võistlemine Pearuga. Veeti sõnnikut, kaevati kraave. Uus tamm, valmisid uued kambrid. Kümne aasta pärast: Krõõt surnud, abielu Mariga elustas Andrest taas. Andres uskus, et suur tulevik on alles ees, et ta on majandusliku tõusu algul. Paarikümne aasta pärast: ei olnud enam midagi, mis Andresele oleks rõõmu pakkunud. Kraavide kaevamine oli seiskunud. Andres tunneb, et tema jõud maaga võidelda hakkab lõppema. Ta jõuab
Arutlused Titus Liviuse esimese kümne kirja üle Lõpetuseks tasub taas kõrvutada seda õpetust Arutlustega Titus Liviuse esimese kümne kirja üle, kus Machiavelli ülistab vabariiklust, usub lihtinimestesse ning peab rahvast targemaks ja järpidevamaks mistahes valitsejast. Kuid, endiselt on valitsemise juures paratamatult vaja: julmust, pettust, kavalust. Vaid har va jõuab võimule inimene ilma jõu ja pettuseta. Olgu vabariik või ainuvalitseja, ikka ei tohi välja näidata oma tegelikke kavatusi, kuid samas nende poole ikkagi püüelda. 2) Religiooni tuleb ära kasutada, mitte lasta sel mõjutada, 3) väga madal hinnang inimloomuse kohta. ,,Inimkond on altim kurjale kui heale." 4) võimekad valitsejad on suutelised kohanema muutlike olukordadega. 5) palgaarmee mõistab hukka. 6) mõnele riigile sobib vabariik, mõnele rohkem ainuvalitseja. Seal, kus rahvas on võrdsem, seal esimene, kus ebavõrdsem seal viimane