Luuletuse innustab väikest eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. Epiteet: lumine põhi - Eestile iseloomulikud lumerohked talved, külm põhjatuul - arktiline külm tuul, mis muudab ilma jahedaks, sinise taeva tähed - ideaalsus, puhta pilvitu taeva tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt. igavikku omale otsida - tahe eesti keel igaveseks muuta, mõte on otsimas - lootus leida ideaalsust (jumalat) Metafoor: lauluallikas - meie esivanemad, kes on alusepanijad meie keelele, laulutuul - loomulikul viisil keele edasikandumine, öösekuningas - kuu, ainus valgusallikas pimedal ööl, kuul on hea ülevaade ööelust meie maal ning jälgib seda, inimese vaim - ininkond, eesti rahvas,
Ta ütleb seda enne, kui avab tüdruku vangiukse. Tegelikult ütleb mees, et kui tüdruk poleks teda südamest armastanud, siis poleks ta sattunud vanglasse. Ema surm, venna surm ning väikese lapse surm – kõik need oleksid võinud jääda tulemata, kui Margareta poleks Fausti armunud ning teda piiritult usaldanud. Mis oli ainuke asi, milles sai neidu süüdistada. Süütu armastus aga tähendab seda, et neiu armastas meest ilma tagamõteteta ja halbade kavatsusteta. Ta lihtsalt armastas teda. Südamest ja täielikult. 11. Kes on Mefistofeles? Milles seisneb tema jõud ja jõuetus? Mefistofeles on Saatan, Kurat ning eitamise, pimeduse ja hävitamise vaim. Mefistofelese jõud seisneb selles, et ta purustab ning hävitab mõndagi, kuid ta ei suuda hävitada põhilist – elu ennast ning see on tema jõuetus. Ta on tasakaalukas. Ei kired ega kahtlused näri tema hinge. Maailma ta ei vihka ega armasta, ta lihtsalt põlgab seda. Ta irvitab humaanse Fausti
). Ma lisasin: „Ma kuulsin sind, Adam ...“ Vältige osutamist, žestikuleerimist ja vaenulikke käeliigutusi. Avatud, blokeeriv käeliigutus Ta selgitas: „Kuulge, et ma pole seda öelnud. Ma ütlesin: „Käi kuradile, igavene lits. Ma ei öelnud aitab ranget häält ilma agressiivsete kavatsusteta kehtestada. Suunake vajadusel õpilane mit- „kuradi lits“!“ Ta oli endast väljas, et ma olin valesti kuulnud, mitte selle pärast, et ta sellist solvavat teametlikult või ametlikult rahunema (lk 149). Mõttetu on küsida (või nõuda) õpilaselt põhjusi, kõnepruuki oli kasutanud! miks ta ropendas (teie kui õpetaja või kaasõpilastega). Hetkeolukorra emotsionaalsuses peab
annaabi.ee 
