keegi teada ei saaks, ei jäeta tihti seda juhust kasutamata. Kolmanda päeva teine novell on lugu tallipoisist, kes on meeletult armunud kuningas Agilufi naisesse. Ta teeskleb kuningat ning magab kuningannaga. Kuningas saab sellest teada ja tahab tallipoisi vahele võtta, lõigates ära öösel tema juuksesalgu. Kuid tallipoiss on kaval, ta lõikas ära ka kõikide teise teenrite juuksesalgud, nii ei saagi kuningas teada, kes tema naisega lõbutses. Kuningas on tark mees, ta ei räägi oma kavatsuset kellelegi, vaid vaikib, sest muidu oleks ta rikkunud nii enda kui oma naise aud. Mulle meeldib see, kuidas Boccaccio hindab kõrgelt inimmõistust ja tarkust. Boccaccio näitab, et inimese seisus ei määra tema intelligentsi. Kavalad võivad olla ka madalast soost inimesed. Kõiki on võetud võrdsetena – rikkamad pole alati targemad. Selles loos olid nii madalast seisusest tallipoiss kui ka auväärne kuningas targad
Vana Testament Peamine allikas iisraellaste ajaloo, religiooni, kommete ja seaduste kohta on Vana Testament. See on sajandite vältel kirjutatud ning järkjärgult kokku seatud erineva sisuga heebreakeelsete tekstide kogum. Vana Testament algab maailma loomisega Jumala poolt. Edasi tulevad lood esimestest inimestest Aadamast ja Evast ning suurest veeuputusest, mille läbi Jumal inimkonda hävitada tahtis. Ainult jumalakartlikule Noale andis ta oma kavatsuset teada, käskis ehitada suure laeva, koguda sellele paarikaupa kõigi loomaliikide esindajaid, et päästa inimkond ja loomariik täielikust hävingust. See lugu, nagu mitmed teisedki Vanas Testamendis, on võetud suurel määral üle Mesopotaamia mütoloogiast. Maailma kujunemise lugudele järgneb jutustus Iisraeli rahva ajaloost, alates nende esi-isast Abrahamist, kes olevat rännanud Kaananisse Mesopotaamiast. Iisraellaste jumal Jahve sõlmis
annaabi.ee 
