Jõutaki siiski üldjuhul õigusnormini ning algab peale õigusnormi tõlgendamine ehk analüüs. Tõlgendamise tänapäevade metoodika · Normilooja kavatsus normist väljuv element, õiguse seaduse normi eesmärk · Normiformulatsiooni tähendus normi enda tähendus. See võiks tegelikult seista loetelus esikohal. · Ettekirjutuse otstarve seotud kavatsusega. Läbi otstarbe jõuame ka eesmärgini või eesmärkideni. Õiguse maailmas võimalik jõuda normilooja kavatsuseni. · Normiteksti lugeja arusaam alati on seotud tõlgendamine tõlgendaja subjektiga. Õiguse tõlgendaja peab aru saama seadusest, see võib kokku langeda seaduse loojaga, kuid kindlasti ei saa samastada õigusele vastavusest ning normiteksti lugeja arusaama. Savigny tuleb ennast mõttes asetada seadusandja seisukohale ja tema tegevust kunstlikult korrates lasta mõttes seadusel uuesti tekkida.
Linnavalitsused, mis muidu olid baltisakslaste käes, läksid samuti eestlaste kätte üsna ebaseaduslikut. Võimu ülevõtmine toimus nii, et eesti seltsid läkitasid oma saadikud linnavolikokku ja nii saavutati ülekaal. Autonoomia idee teke ja areng; Eesti poliitikute eesmärgiks sai Eestile autonoomia väljanõudmine. Eeskuju oli Soomes. Avalikult hakati sellest rääkima 1905 a. Eriti jõuliselt propageeris seda esimene erakond. Puudus võimalus selle läbisurumiseks. Esimese sisulise kavatsuseni jõuti 1906 a, kui Eesti poliitpagulased kostasid Vene riigiduumale esitamiseks Eesti autonoomia seaduseelnõu. Jäädakse Venemaa koosseisu, ühine poliitika, raha ja kõik värk, aga kohalikke asju lahendatakse Eestis (Eesti Maapäev ja Maavalitsus). Kavatseti luua eraldiseisev kohtusüsteem. Tol hetkel oli see ebarealistlik ja see riigiduumani ei jõudnud. Uue hinguse sai see ilmasõja ajal. Selleks ajaks oli kasvanud uus noorem haritlaste põlvkond ja nemad viisid seda ideed edasi
annaabi.ee 
