Forselius hukkus, mis võis olla Läänemerel 19. novembril 1688. Forselius sai tuntuks, kui suurmees hariduse valdkonnas. Ta lõi rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja uued kooliraamatud, töötas välja eesti rahvakooli didaktilis- metoodilised alused ja asutas esimese seminari, kus hakati õpetama tulevasi koolmeistreid. Tema laiaulatusliku töö tulemusena loodi koolivõrk, millel põhines hilisem koduõpetus. Kuigi noore koolimehe varajane surm takistas kavatsetu täielikku elluviimist, sai ta siiski haridusmaastikul palju positiivseid parandusi tehtud.
Peale sellise passiivse hinnangu ajendavad nad ka tegevusele, on viimase vajalikuks tingimuseks ja eelnevad sellele. Seda emotsioonide külge rõhutatakse eriti motiovatsioonilistes emotsiooniteooriates. Teisalt tekivad emotsioonid aga ka tegevuses, sõltuvad sellest ja on määratud tegevuse kulgemise iseärasustest. Emotsioonide seda külge toovad esile teooriad, mis rõhutavad emotsioonide tekkimist adaptatsioonivõimaluste puudumise, kavatsetu ja reaalselt saavutatu mittevastavuse, informatsiooni ebapiisavuse jms tõttu. Emotsioonil kui protsessil on intensiivsus, mis sõltub vajaduse rahuldamise või mitterahuldamise astmest ja eesmärkobjekti olulisusest. Seos kannatuse ja vajaduse vahel ei ole proportsionaalne. Kui enamiku vajaduste piir on praktiliselt määramatu, siis kannatustel on piir, mille ületamisel tekib närvisüsteemi üldine pidurdus ja sokiseisund. Kannatuse ja naudingu astmed on eri inimestel küllaltki erisugused
Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada (hingepuhtust vooruslikkust). Omavoliline vägivalla kasutamine, isegi enesekaitseks, on väär, sest meid panevad liikuma ihad ja tungid, mis viivad patule. Isegi, kui seadus lubab ennast kaitsta, siis kristlasele ei ole see kohane, see on patt. Ta ütleb ka, et sõjas ei seisne kurjus mitte selles, et inimesed surevad, vaid patustes soovides, ihades ja tungides, mida inimesed sealjuures tunnevad, olenemata sellest, kas kavatsetu õnnestub või mitte (paralleel abielu rikkumisega, patt on see, kui inimene sellest mõtleb, mitte see, kas ta seda teeb). Õiglasest sõjast: Sõja õiglust maise riigi eest põhjendas Augustinus sellega, et on vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda, tagada riigis korda, et patused ei kahjustaks üksteist. Selleks on ametisse seatud valitseja, kes täidab Jumala tahet maa peal. Sõdida võib vaid valitseja korraldusel ja raske
annaabi.ee 
