enda jaoks ümber minikontserdiks. Kava Air de Bravoure(Andre Jolivet) Aarne Ots Trompetikontsert(Aleksander Arutjunjan) Norman Verte Kontsertiino nr 21(Julien Porret) Marek Solomontsuk , klaveril Kaisa Laasik Sentimentaalne valss(Franz Schubert) Ingmar Nõmmann Neiu läheb tantsima , Minu isamajakene(rahvaviisid) Kaarel Taavet Saretok Muti metroo(Riho Päts) Andreas Kalvet Die Würde(Georg Philipp Telemann) Robert Lehtma Kavatiin(Karol Kurpinski) Laur Keller, klaveril Kaisa Laasik Anmut(Georg Philipp Telemann ) Jose Antonio Page Ramirez Cantabile et Scherzetto(Philippe Gaubert) Taavi Viljat Aaria(Georg Friedrich Händel) Robert Lehtma Trompetikontsert Es-duur I osa : Allegro con spirito(Johann Nepomuk hummel) Märt Metsla Pavaan, op 50(Gabriel Faure) Mart Aus Sonaat trompetile ja klaverile III osa(Karl Pilss) - Simmu Vasar Napoli tants Laur Keller, klaveril(Pjotr Tsaikovski) Kaisa Laasik
tõesti väga head, eriti hea oli kuulata neid, mida ma olin juba tunnis kuulnud või teadsin tänu kuulamisseminarile. Ma poleks kunagi arvanud, et mulle võiks meeldida klassikaline muusika, kuid kogu see kursus on näidanud vastupidist. Ainukesena valmistas pettumust oli see, et Figaro aariat laulma pidav solist oli haigestunud ja sellepärast mängiti see ilma lauljata ette, mis oli väga kurb, sest mulle meeldib väga see kavatiin. Üks kõige üllatavam oli minu arvates dirigent Grigori Soroka, kes oli niivõrd energiline, et see tõmbas ka publikut kaasa ja inspireeris sümfooniaorkestrit. Kontsert algas G. Bizeti Avamänguga ooperile "Carmen". Arvan, et see oli ideaalne ja elav algus kontserdile. Dirigent lausa hüppas dirigeerides, mis oli omaette vaatepilt. Ei näe just iga päev umbes 70 aastast rõõmust pakatavat ja hüplevat vanameest, kes naudib seda, mida ta teeb ja on leidnud enda jaoks õige elukutse
nr.1 I osa jne...) 3 ROMANTISM 2.1.SOOLOLAUL Esimesed saksa soololaulud loodi 18.sajandil, kuid nad ei kujunenud iseseisvaks zanriks enne Haydnit, kes saksa- ja ingliskeelseid laule. Klassikutele oli soololaul siiski kõrvaline zanr. Tõeliselt tähtsaks muusikaliigiks muutus ta alles 19.saj. Salongides ja kodudes kasutati palju erinevaid kunstlaululiike: näit. arietta, kavatiin, stseen ja aaria, soolokantaat, hümn, ood, rahvalikud laulud. Jaotus seadete järgi oli samuti mitmekesine ja lähtust praktikast: soololaulud, duetid, tertsetid, kvartetid jm ansamblilaulud ning koorilaulud. Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade seltsis, harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati moesolevat
annaabi.ee 
