Ta saadab Metistofelese abil korda palju, aga tema teod on väga kerged kui soovid ja näivad vähese vastutusega kuna alati saab ta süü ajada Metistofese kaela. Ainuke hetk, kus ta isiklik süü ja vastutamatus esile kerkib on Margareta loos. 5. Margareta traagika. Margareta on tohutult ilus noor tütarlaps, kellel ei ole elus väga hästi läinud, aga kellesse Faust sellegipoolest pimesi armub.Ta ema on raskesti haige ja isa juba aastaid surnud, mistõttu on pidanud ta ülesse kavastama oma noorema õe. Peale kõike juba läbielatut enne Fausti kohtumist peale seda muutub ta elu ainult traagilisemaks, tappes tahtmatul ära oma ema, andes talle liigse koguse unerohtu ning kui ta vend saab surma läbi Fausti käe. Margareta on raamatus ainuke, kes saab kohe alguses aru Metistofelese kurjusest, kuna ta on terve oma elu väga usklik olnud ja Metistofelese kate ei peta teda. Kõik need sündmused ajavad Margareta lõpuks hulluks ning kui
Töökogemusliku uurimuse allikaks on mitmesugused kogutavad andmed, küsitluste, vaatluste jms tulemused. Kogutud andmed tuleb töödelda, süstematiseerida, analüüsida ning sünteesida (gümnaasiumis tehakse seda laadi tööd harva). Teemat valides peab õpilane endale selgeks tegema, millist probleemi ja kuidas lahendama hakata ning kuhu lõpuks tuleb välja jõuda. 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE Tööd kavastama asudes tuleks: läbi mõelda teema valiku põhjendus, st täpsustada, miks antud teema käsitlemine on vajalik; püstitada eesmärk, määratledes, miks antud tööd koostatakse ja milliste järeldusteni soovitakse jõuda; mitte unustada, et töö peab olema uurimuslik, seega analüüsiv ja üldistav; esitada tööhüpoteesid väited, mille paikapidavust tahetakse oma töös tõestada või ümber lükata;