4. Väljasõidu püstuvuspiiride määramise juures peab hindama ja arvesse võtma püstuvuse vähenemist eelseisva reisi jooksul järgmiste asjaolude toimel: · Tekilasti vettimine · Jäätumine · Kalakoguste pardaletõstmine · Varude vähenemine/ümberjaotus · Ballastvee vahetus Püstuvuse hindamise meetodid 1. Enne väljumist või mõnel muul vajalikuks peetud juhul peab püstuvust hindama ühel või rohkemal alljärgnevatest meetoditest: · Võrreldes kavasolevat lastiplaani või tegelikku lastiseisundit sarnase lastiseisundiga, mille püstuvusparameetrid on juba tuntud · Olemasoleva lastipaigutuse ja tankide seisundi põhjal tehtud masside ja momentide arvutuse teel · Töökäigulise kreenikatse abil või loomuliku õõtsumisperioodi järgi mõõdetud püstuvust kasutades (vaata lisa 1 või 2) 2. Võrdlusmeetod valitakse juhul, kui paistab olevat suur püstuvusvaru miinimumnõuete suhtes 3
Sel puhul ei maksa kutset solvunult prügikasti visata, sest kutse saatja on huvitatud firma, ettevõtte koos- või teadustööst, toodangust, toormaterjalist jne. Niisuguste kutsete puhul tuleb kohale saata ainult õige, kõige pädevam inimene. Kindlale isikule adresseeritud kutset edasi ei anta. Kutseid kasutatakse tähtpäevade puhul, austusavalduse väljendamiseks, suhete arendamiseks. Kutsed peavad adressaatideni jõudma 10–12 päeva enne kavasolevat üritust või pidulikku sündmust. Iialgi ei kutsuta kolleege või sõpru lihtsalt sööma, vaid einele, lõunale, klaasile šampanjale jne. Inimene peab alati teadma, mis teda ees ootab. Siis on võimalik arvestada kuluva ajaga ja valida sobiv riietus. Igasuguse kutse vormistamise klassikaline põhimõte on, et kutsele märgitakse: kes kutsub keda kutsutakse miks kutsutakse või mis sündmusega on tegu
annaabi.ee 
