Esinejatel ei tulnud kindlasti puudu artistlikusest ja ka mitte tantsimis oskusest.Oskasid ennast lülitada muusikasse ja selle saateks laulda.Kindlasti oli tore ka vaadata ooperi lauljate kostüüme,mis ei jätnud kindlasti kedagi külmaks. Hääleilu jagus ka kõikidel ja eriti hea oli kuulata vaheldumisi erineva kõrguse ja häälega lauljaid.Samas aga minu jaoks ei olnud kõikide hääl nii ilus kui see oleks võinud olla. Kõige ilusamad ja õnnestuimad aariad olid Margarita Voitesi Lucia kavantiin ooperist ,,Lucia di Lammermoor" ja Voldemar Kuslapi esitluses Husaari laul operetist ,,Tsirkuseprintsess".Minu arust nad olid kõige õnnestumimad aaraiad,kuna mõlemal artistil on väga ilus ja puhas hääl , samuti suhtlevad nad esinemise ajal publikuga.Ei saa muidugi märkimata jätta,et neil mõlemal on ka suur esinemiskogemus. Kõige ebaõnnestuimad aariad olid Aare Saali esituses kõlanud G.Verdi Don Carlo aaria ooperist ,,Ernani",kuna A
· Bariton (keskmine meeshääl). · Bass (madal meeshääl). Kõige esimene romantiline ooper loodud Carl Maria von Weberi (1786 1826) poolt ,,Nõidkütt". Gioacchino Rossini (1792 1868) Itaalia ooperihelilooja. 40 ooperit, tuntumad ,,Sevilla habemeajaja", ,,Tuhkatriinu", ,,Wilhelm Tell", ,,Othello", ,,Varastaja harakas". Kuulsaim ,,Sevilla habemeajaja", valminud 1816. Itaalia koomilise ooperi tippsaavutus. Figaro kavantiin (aaria). Kavala toapoisi Figaro muusikaline portree, kus ennast imetleb. Giuseppe Verdi (1813 1901) 19. sajandi suurim ooperihelilooja. Kirjutanud 26 ooperit. Nendest 8 on säilitanud kuulsuse tänaseni: · ,,Rigoletto" · ,,Traviata" · ,,Trubaduur" · ,,Maskiball" · ,,Don Carlos" · ,,Aida" · ,,Othello" · ,,Falstaff" Enamike aluseks suurte näitekirjanike teosed. Näiteks ,,Traviata" loodud Dumas' järgi. ,,Rigoletto" loodud V
annaabi.ee 
