Hea ja kurja määratlevad ühiskonnas väljakujunenud konvensioonid. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu (bellum omnium contra omnes). Darwin kasutab seda mõtet hiljem oma liikide tekke seletamisel. Ei ole mingit objektiivset headust ega kurjust. Kõik asjad on hea ja kurja suhtes neutraalsed. Õige ja ülekohtune kujunevad välja ühiskondliku kokkuleppe kõigus ja autoriteedi annab neile riik. 5.Riigiteooria Hirm olemasolu eest ja kavaldav arukus on sundinud inimesi otsima sotsiaalset kaitset. Tänu sellele on loodud riik, kui täiuslikem inimeste ühendus, mis vormiliselt pole midagi muud kui ühiskondlik kokkulepe. Riigiideaaliks on tal absoluutne monarhia. Ühiskondlikule kokkuleppele pole vaja mingit religioosset põhjendust. Kodaniku kohuseks on kuuletuda mitte oma isiklikule südametunnistusele, mis on vaid eelarvamus, vaid riigi seadustele, mis on üldiseks südametunnistuseks.
seletamisel. mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Kindlus, · Ei ole mingit objektiivset headust ega kurja. Õige ja kindlus, tunded, rõõm, rahu. Jeesuse Kristuse ülekohtune kujunevad välja ühsikondliku leppena. Jumal." · Riigiteooria · Hiljem: "On mitte ainult võimatu, vaid ka kasutu · Hirm olemasolu eest ja kavaldav arukus on tunda Jumalat ilma Kristuseta." sundinud inimesi otsima sotsiaalset kaitset. · BLAISE PASCAL · Tänu sellele on loodud riik, kui täiuslikeim inimeste 1623 -1662 ühendus, mis vormiliselt pole midagi muud kui · Kuulsaim teos on "Pensees" Mõtted. ühiskondlik kokkulepe. · See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud
annaabi.ee 
