Andrus Kivirähki raamatu „Rehepapp“ tegelaskond on väga mitmekülgne. Kirjeldatud on eesti külaelanikke ja nende uskumuse järgi olemasolevaid mütoloogilisi olendeid. Kivirähki tegelased kujutavad ühiskonnas esinevaid tüüpe ning kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Teoses põimuvad omavahel reaalsus ning fantastika. Eestlasi on kujutatud silmakirjalike, kättemaksuhimuliste, rumalate, omakasupüüdlike, rahulolematute, valelike, laiskade, ahnete, kavalatena. Igapäevaselt tegeleti tüssamise, vassimise ja näppamisega. Elati moto järgi, et võidab see, kellel surres on kõige rohkem asju. Kuna mõisnikke peeti rumalateks, oli nende tagant näppamine lihtne. Samuti varastati teineteise tagant ehk kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid, kes olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma
elab linnas, kuhu on rajatud supluskuurort tervisevetega turistidele. Eesmärk on raha. Dr avastab, et vees on ohtlikud ained, mis haigestavad inimesi. Ta tahab selle info avalikustada. Kogu linn hakkab teda põlgama ja taga kiusama. Sõnum: inimesi huvitab kasum, mitte tõde. August Strindberg Rootsi näitekirjanik, oli 3 korda abielus ja kirjutas naistest negatiivselt. Naisi kujutas ta isekate, manipuleerivate, võimuahnete ja õelatena, kavalatena. Üks tüüpiline näidend on draama ,,Isa". Peategelased on sõjaväelane Adolf, tema naine Laura. Neil on tütar Bertha. Probleem tekib sellest, et neil on erinevad nägemused tütre tuleviku suhtes. Laura tahab, et tütrest saaks kunstnik. Isa tahab, et tütrest saaks õpetaja või abielunaine. Õpetaja amet seetõttu, et sellest oleks pereelus kasu. Laura on isekas, kuna tema mõtleb enda unistustele, mitte lapse tulevikule. Laura
annaabi.ee 
