Neid võib jagada kahte põhilisse kategooriasse: kõrge riskiga ehk onkogeensed, mis põhjustavad ka vähktõve, ja madala riskiga tüübid (Vaktsiin, 2009). Kõrge riski HPV-d (HPV-16, 18, 26, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 55, 56, 58, 59, 68, 73, MM4, MM7) võivad tekitada halvaloomulisi kasvajaid. Sellistest kasvajatest levinuim on emakakaelavähk (Emakas, 2009). 5. Ravi ja ennetus 5.1 Ravi Emakakaelavähi raviks on mitmeid viise. Aspektid mille järgi arst ravimeetodid valib on kavaja suurus ning selle levimine, naise vanus ning üldine tervislik seisund ja muidugi patsiendi eelistused. Protsetuure, kuidas vähist lahti saada on kolm: operatrioon, kus kasvaja eemaldatakse kirurgiliselt ning selleks on veel omakorda neli võimalust; kiiritusravi, kus vähirakud hävitatakse kiiritusega; kermoteraapia, kus vähirakkude hävitamiseks kasutatakse spetsiaalseid medikamente. 5.1.1 Operatsioonimeetodid
meremehed, teetöölised) ning heledanahalised inimesed. Rolli mängivad ka keskkonna faktorid, näiteks kokkupuude arseeni, kivisöe, tõrva, teatud õlidega , röntgenkiirtega. (Labotkin 2004.) Basaalrakuline vähkkasvaja (BRV) on levinumaks nahavähivormiks, mis annab siirdeid teistesse organitesse väga harva. See kasvaja saab alguse naha basaalrakkudest ja teda esineb lamerakulisest vähist kolm korda sagedamini. Kavaja tekib päikesele avatud nahapindadel nagu 12 ninal, huultel, laubal, käeseljal, naistel säärtel ning esineb sagedamini õrna ja heleda nahaga, halvastipäevituvatel inimestel. Basaalrakuline vähkkasvaja areneb väga aeglaselt. Algstaadiumis tekib näole paari millimeetri suurune nahasõlmeke, kus suurendusklaasi abil võib näha veresoonepõimikuid. Aastatega
annaabi.ee 
